Huule- ja keelekida anomaaliad

5. juuni 2002


Keele- ja huulekida anomaaliatega puutub hambaarst kokku iga päev. Tema oskusest see või teine faktor õigeaegselt selgitada ja kõrvaldada sõltub paljugi hambumuse järgnev areng ja formeerumine.
Vaata lisaks:

Hamba-lõualuusüsteemi pärilike ja kaasasündinud anomaaliate profülaktika

Huulekida anomaalia

Esineb 16%-l lastest, sagedamini ülahuulel. Vastsündinud lapse huulekida kinnitub hambutule alveolaarharjale, selle äärele. Alveolaarjätke kasvades ja ajutiste hammaste lõikudes kidade kinnituse tase muutub. Formeerunud piimahammaskonnaga lastel kinnitub huulekida 35 mm igemeäärest kaugemal ja on õhukese poolläbipaistva voldi kujuline, läheb suuesikus osaliselt üle huule sisepinnale ega takista viimase liikuvust.

Kõrvalekaldeid kida normaalsest arengust on sagedamini ülahuule piirkonnas. Need avalduvad nii kinnituse taseme muutumise kui ka pikkuse vähenemisena. Seepärast on otstarbekas eristada anomaalse ülahuulekida kolme erikuju.

Esimesel juhul on tal normaalne pikkus, kuid kinnitub igemepapillile väga lähedale (vahemaa 12 mm) või põimub sellesse. Sellist kida kuju on ligikaudu 65%-l lastest.

Teise vormi korral on alveolaarjätkele kinnitumise tase normaalne, kuid huule piirkonnas kinnitub huule vabale äärele lähemale. Võib olla lühem. Huule liikuvus on piiratud. Kui huult eemale tõmmata, kida pingutub ja muutub kolmnurgakujuliseks, mille jalam on huulepuna piiril. Selline kida vorm esineb ligikaudu 28%-l lastest.

Kolmanda vormi korral algab kida lai alus huule vabalt äärelt, kinnitub kogu pikkuses alveolaarjätkele ja siseneb keskmiste lõikehammaste vahele. Huule keskmine osa on sageli lühem, on häiritud huulte sulgus. Huult eemale tõmmates kida pingutub ja on näha igemeserva aneemia. Sageli on näha piirdunud parodontiit keskmiste lõikehammaste piirkonnas. Varajases lapseeas on selline kida sageli koos väljendunud ülemiste lõikehammaste eesmise asendiga. Selline kida kuju on ligikaudu 7%-l lastest.

Anomaalse ülahuulekida mõjul võib olla ülalõual tendents aktiivsemaks kasvuks ülahuule liikuvuse piiratuse tõttu ja tema funktsionaalse toime puudulikkusest ülalõuale.

Ülahuulekida korrigeerimise näidustused:

  • kolmanda vormi kida, sõltumata hambumuse vormist ja tühiku suurusest eeshammaste vahel,
  • anomaalne ülahuulekida koos lahi- või prognaatse hambumusega,
  • huule liikuvuse piiratus anomaalse kida tõttu,
  • kida madal kinnitus koos piiratud parodontiidiga keskmiste lõikehammaste piirkonnas,
  • huulte sulguse häire ülahuule alaarengu ja toonuse häire tõttu.

Operatiivse vahelesegamise ealised näidustused määratakse individuaalselt.

 

Keelekida anomaalia

Keelekida anomaaliaid esineb ligikaudu 19%-l lastest, ligi pooltel neist on hambakaarte ja hambumuse formeerumise häireid ja pooltel kõnedefektid, sagedamini R-i hääldamise häire.

Keele osalise liikuvuse häire korral on lühikese keelekida tõttu sageli sügavat hambumust koos alumiste lõikehammaste kuhjumisega. Väljendunud on anomaaliad lühikese ja paksu keelekida korral. Sellistel lastel on keele keskmine osa kitsas ja lame, koonilise kujuga, keelt ette lükates on keele ots terav, lai ja massiivne kida fikseerub alveolaarjätkele. Keelepära on, vastupidi, massiivne, paksenenud, mis viitab selle piirkonna lihaste hüpertroofiale. Sellistel lastel kujuneb väljendunud prognaatne hambumus (ülemised eeshambad eespool alumistest) koos alumiste eeshammaste grupi kuhjumisega. Kui keelekida anomaalia on keele parafunktsiooni põhjustajaks ja keel on hammaste vahel, võib areneda lahi- või progeenne hambumus (alumised eeshambad eespool ülemisi).

Keelekida korrigeerimise näidustused:

  • imemisfunktsiooni häire vastsündinul, operatsioon tehakse sünnitusmajas;
  • väljendunud kõnedefekt keele liikumistakistuse tõttu korrigeeritakse võimalikult varakult;
  • R-i põristamine viieaastaselt;
  • alalõua alaareng (eesosa lamenemine, hammaste kuhjumine), formeerunud sügavhambumus ja prognaatne hambumus;
  • keele piiratud liikuvus.

-----
Projekt "Suuõõne haigused ja nende ennetamine"

Vaata lisaks:

keelekida