Hambaraviseadme suruõhuvarustus

Andres Laidroo meditsiinitehnika hooldusinsener
19. mai 2011


Tänapäeval kasutatakse suruõhutoiteks enamasti õlivabu kolbkompressoreid, kuid veelgi paremad oleks õlivabad kuivatiga kompressorid

Hambraviseadmete suruõhutoiteks sobiks kõige paremini ÕLIVABA KUIVATIGA KOMPRESSOR. Õlikompressorid lisavad paratamatult toodetud suruõhku mingi koguse õliauru, mis koos õhuga hambapinnale sattudes halvendab oluliselt täidiste nakkuvust ja mõjub kahjustavalt seadme suruõhuklappide kummimembraanidele ja elektrilistele mikromootoritele, mida jahutatakse samuti suruõhuga.

Õlivaba kompressor ilma kuivatita on tegelikult ka poolik lahendus, sest pustlist tuleva niiske õhuga ei saa arst prepareeritud kaviteeti ja juurekanaleid piisavalt kuivaks.

Eriti vajalik on on surõhukuivati pulbrijoa aparaatide (soodapritside) kasutamisel, kus niiske õhuga kokku puutudes esineb sooda paakumise tõttu sageli kanalite ummistusi.

Praktika näitab, et kuivatiga kompressori kasutamisel soodapritside ummistusi peaaegu ei esine.

Niiske õhu eletrimootorist läbipuhumisel ei välju harjade kulumisel tekkiv söe- ja vasetolm mootorist, vaid kleepub mootori sisemusse, lühendades oluliselt selle tööiga.

Samuti peseb niiske õhk otsikute laagritest õlikelme välja, vähendades seetõttu oluliselt kiirekäiguliste laagrite ja hammasrataste eluiga.

Kuna kompressor ja imumootor tekitavad töötamisel omajagu müra, tuleks need paigaldada eraldi jahedasse kuiva ruumi, kus puudub külmumise oht. Imuri väljapuhutav õhk tuleks hügieeninõuetest lähtuvalt suunata otse õue.

 

Kompressori valikul tuleks pöörata tähelepanu järgmistele näitajatele:

Tootlikkus

Kompressori tootlikkuse valikul peab arvestama, et üks hambaraviseade vajab üldjuhul kompressori tegelikku- ehk väljundtootlikkust 50-60 l/min 5bar rõhu juures.

Palun mitte segi ajada kompressori passis antud sisendtootlikkust ja väljundtootlikkust 5 bar juures, sest mõned tootjad näitavad parameetrite ilustamiseks passis vaid sisendtootlikkust! Sisendtootlikkuse number on tavaliselt 1,5-2,5 korda kõrgem kui tegelik tootlikkus ja see näitab kui palju suudab kompressor õhku sisse imeda ja läbi pumbata avatud väljundiga ehk ilma rõhku tekitamata.

Väljundtootlikkus 50-60 l/min 5bar tagab hambaraviseadme pustli, turbiini ja mikromootori normaalse töö kui seadme imursüsteem töötab imumootorilt või vee-ejektorilt.

Kui Teie ostetava hambraviseadme imursüsteem töötab õhu-ejektoriga, mis üldjuhul tarbib õhku 150-200 l/min 5bar juures, peaks kompressori tootlikkus olema juba vähemalt 250 l/min!!! Seega enne kompressori ostmist täpsustage kindlasti kompressori vajalik tootlikkus.

 

Müratase

Enamiku hambaraviotstarbeks sobivate kompressorite mürategur jääb vahemikku 50-70 detsibelli (dB). See pole mitte võrdeline, vaid logaritmilise ehk väga järsult tõusva graafikuga skaala.

Just nimelt seesama mürategur on peamine põhjus, miks ma ei soovita isegi mõelda tööriistapoodides pakutavate alla 200 euroste hiina kompressorite peale. Enamasti on neile suurelt peale kirjutatud mürategur 105-115 dB!!! Võrdluseks tooksin, et startiva reaktiivlennuki mootori müra 25m kauguselt pidavat olema 120-130 dB. Kui te sellise kompressori kabinetinurka panete, siis tõenäoliselt peab Teie patsient pärast hammaste korda saamist pöörduma kõrvaarsti poole, juhul kui temagi enam aidata saab.

Mürasummutuskast (olenevalt konstruktsioonist) võimaldab alandada mürataset ca 10-20db.

 

Tööressurss ehk eluiga

Tööressurss on samuti väga oluline parameeter. Hambaravikompressorite tipptegijate DÜRR-i ja KAESERi kompressori ostmisel peaks 10 aastat päris muretu olema.

Päris hea ressursiga on CATTANI ning JUNAIR ja heaks julgen pidada ka MGF kompressoreid.

Need 200 eurosed hiinlased sobivad küll garaažinurka, et autorehve pumbata ja vahel ka värviprits tööle panna, kuid hambaravis, kus kompressor sageli peab töötama 14-16 tundi päevas, tunnete rõõmu vaid ostmisest ja odavast hinnast.

 

Suruõhu kvaliteet

Suruõhu kvaliteedi määravad esiteks rõhu stabiilsus ja teiseks hambaraviseadmesse suunatava õhu puhtus. Enamus hambaraviseadmeid sisaldavad oma siseseid rõhu reguleerimissüsteeme ja töötavad stabiilselt sisendrõhu piires 5–8 bar-i.

Kui kompressor on varustatud rõhureduktoriga, tuleks see seada 6 bar-i rõhule.

Hambaraviseadmesse suunatav õhk peab olema kuiv (niiskuse ja õliauruvaba) ning vaba mehaanilistest lisanditest (metalli-, plastiku- ja roostetolm). Seetõttu sobivad hambaraviseadmete toiteks kõige paremini õlivabad kuivatiga kompressorid.

Roostetolmu tekke vältimiseks tehakse hambaravikompressorite survepaagid kas roostevabast terasest või kaetakse seest roostevastase kaitsekattega.

Õliga määritavad kompressorid on küll mõnevõrra pikema tööeaga kui õlivabad, kuid koos õhuga hambaraviseadmesse sattuv õliaur kahjustab suruõhuklappe ja –membraane ning rikub suruõhuga jahutatavaid elektrilisi mikromootoreid.

Atmosfääri õhk sisaldab alati kas vähemal või suuremal määral niiskust, ehk nähtamatut veeauru. Hambaraviseadmesse sattuv niiskus lühendab oluliselt otsikute tööiga, kuna peseb kiirekäigulistest laagritest ja hammasülekannetlt määriva õlikelme välja. Pustlist tulev niiske õhk ei kuivata siis piisavalt hamba pinda, mistõttu halveneb oluliselt täidise nakkuvus hambapinnaga. Hambapoleerimise pulbrijoa seadmete (soodaprits, „liivaprits“) kasutamisel põhjustab niiske õhk sageli sooda paakumisest tingitud ummistusi. Seetõttu soovitan kindlast valida kuivatiga kompressor, vaatamata selle kõrgemale hinnale. Samuti kui õliaur, kahjustab ka niiske jahutusõhk elektrilist mikromootorit.

 

Õhukuivatid

Õlivabade kompressoritega kasutatakse enamasti absorberkuivateid, kus niiske õhk läbib hästi niiskust imava silikogeeligraanulitega täidetud padruni, mida tsükliliselt regenereeritakse.

Õlikompressorite juurde absorberkuivatid hästi ei sobi, kuna silikogeeli imenduv õli hävitab kiiresti selle niiskuse imemise võime. Õlikompressoritele sobivad paremini nn. jahutuskuivatid, kus õhk jahutatakse külmutusagregaadiga maha kuni +2 kraadini C ning kondenseerunud vesi lastakse välja kogumiskanistrisse. Jahutuskuivati eraldab koos veega ka enamuse õliaurust. Jahutuskuivatid on aga absorberkuivatitest pisut kallimad.

 

KOMPRESSOR KÜLMKAPPI? Ma loodan, et selle võimaluse kasutamise reklaami pärast kompressoritootjad mind päris ära ei lintši. Pean tunnistama, et 2 korral oma praktikas, kus kliendil vedeles garaažis vana, kuid tehniliselt töökorras külmkapp, paigaldasin kompressori külmkappi. Päris edukalt sai lahendatud nii niiskuse kui müraprobleem. Kuna kompressori akumulatsioonipaak asus nüüd jahedas +4 kraadises kapis, kondenseerus pea kogu niiskus seal välja. 
Kui kogu kompressor külmkappi ei mahu, võib eksperimenteerida ka ainult lisa-akumulatsioonipaagi külmikusse paigutamisega. Võimalik on ka ainult niiskuse kondensaator (vasktorust spiraal) odavamasse laiatarbekülmkappi paigaldada. Sel juhul peab kohe peale kondensaatorit paigaldama veekogumispaagi (lisa-akumulatsioonipaagi).