Levinud viirus - Herpes Simplex - 1.osa

25. veebr 2002


Herpes on väga levinud haigus, mille all osa inimesi kannatab pidevalt, teised on (sageli enda teadmata) viirusekandjad. Millest nn "külmavillid" tekivad ja millised on herpese puhangu eri faasid?
Vaata lisaks:
Virology.net

"Külmavillid" ehk ohatis on põhjustatud herpes simplex DNA-viirusest. Herpes viirust on tegelikult kaht liiki. Herpes Simplex Virus 1 (HSV1) ehk Herpes Labialis nakatab enamasti vöökohast ülespoole jäävaid kudesid ning see on ka nn "külmavillide" põhjustajaks. Herpes Simplex Virus 2 (HSV2) nakatab vöökohast allpoole jäävaid kudesid - selle tuntum nimetus on genitaalherpes. HSV2 enamasti külmaville ei põhjusta, kuid samas pole see ka täielikult välistatud. HSV2 on tuntud juba Hippokratese aegadest, genitaalide herpest kirjeldati 18.saj prantsuse kuningate ihuarsti poolt.

HSV1 on väga levinud viirus. Erinevatel andmetel on selle viiruse antikehad veres kuni 80% kõigist inimestest. Antikehade olemasolu annab paraku vaid tunnistust, et me võime ka edaspidi nakatuda, kuna antikehad tekivad immuunsüsteemi vastureaktsioonina kehast leitud viirusele. Seega - herpesesse nakatunu sellest enam kunagi lahti ei saa. Õnneks kannatab oraalse herpese puhangute all vaid kolmandik HSV1 kandjatest. Ülejäänud 2/3 on vaid viirusekandjad. Peale oraalsete haiguste võib HSV-1 põhjustada ka silma sarvkesta põletikke (oftalmoherpest), mis viib sarvkesta tumenemiseni või nägemise kaotuseni. Võimalikud herpesest põhjustatud meningiidid, entsefaliidid, üldine vireemia.


HSV1 lapse silma ümbruses. Ravimata jätmisel võib see viia ka silma sarvkesta vigastuste ning nägemise kaotuseni.


Tugev herpese lesioon huulel
ja nina all põhjustab
huule paistetust.

 

Kus herpeseviiruse osakesed end peidavad? Nagu eespool mainitud, on külmavillide tekke põhjuseks meie kehas sisalduva herpesviiruse aktiveerumine. Latentsel (ehk nn "ohatisevabal") perioodil peituvad passiivses olekus viirusealged (pildil) enamasti närvikudedes (HSV1 asub enamasti trigeminaalses närvisõlmes). Aktiveerumise korral liiguvad viiruseosakesed närvikiude mööda nahapiirkonda, kus tekivad "ootamatult" külmavillid. Enamasti tekivad külmavillid ühes samas piirkonnas, sest selles piirkonnas lõpevad mingi kindla närvi lõpmed.

Kuid mis sunnib herpest aktiveeruma st miks külmavillid aeg-ajalt tekivad? Selleks on mitmeid põhjusi (millest enamik on seotud inimese immuunsüsteemi nõrgenemisega, mis herpesviirust kontrolli all hoiab):

  • emotsionaalne pinge ja stress
  • füüsiline stress ja väsimus
  • külmetushaigused ja palavik
  • huulte või naha vigastamine (trauma või lõhenemine)
  • huulte kahjustus, mis on tingitud liigsest päiksevalgusest või utraviolettkiirgusest
  • menstruatsioon või rasedus
  • immuunsüsteemi puudulikkus

Uuringud näitavad, et tänapäevased herpesevastased medikamendid aitavad oluliselt vähendada herpese tavapärast esinemissagedust ja kestvust, kui neid hakata tarvitama viiruse aktiveerumise esimeste tundemärkide - kiheluse ja kipituse - ilmnemisel.

 

Kuidas aga tunda ära, et tegu on just herpesest tingitud villidega, mitte mõne muu haigusega? Herpese villid on teistest villidest eristatavad oma välimuse ja asukoha poolest - need asuvad enamasti huule peal või suu vahetus läheduses. Iga uue herpesepuhanguga tekivad villid ikka enam-vähem samasse kohta. Kui herpese vastu medikamente mitte tarvitada, kaovad need iseeneslikult tüüpiliselt 8-12 päeva jooksul, kusjuures vahepealsetel päevadel läbitakse järgnevad 5 etappi:

  • 1.-2. päev: kipituse ja kiheluse faas
    Kihelus viitab sellele, et varsti on puhkemas herpese villid - selles nahapiirkonnas on tunda valu, pinget või paistetust
  • 2.-3. päev: villide moodustumise faas.
    On märgata esimesi pisikesi vedelikuga täidetud ville, mis paiknevad väga väiksel alal. Mõnikord ühinevad väiksemad villide alad suuremateks.

  • 4.päev: vesitsemise ehk haavandi faas.
    Villid lõhkevad pärast tekkimist suhteliselt kiiresti, jättes järgi punetava haavandi, mis võtab peagi hallika varjundi. See on herpese kõige valulikum ja nakkavam faas.

  • 5.-8. päev: koorikute moodustumise faas.
    Aladel, kus villid ei püsi (nt suu läheduse tõttu) pidevalt niiskena, hakkavad villid kuivama ning nendele tekivad pruunikad koorikud. Kuna need sügelevad tugevasti ning on üldse ebamugavad, kratsitakse need sageli katki, mis tekitab veritsust.
  • 9.-12. päev: paranemise faas.
    Villile tekib paranemise käigus enamasti mitu koorikut, mis kas ise maha tulevad või maha kratsitakse - iga uus koorik on eelmisest veidi väiksem, kuni haavand on paranenud. Enamasti ei jää sellest armi järgi.

Loe 2.osa