18. veebr 2002
• www.rusdent.com
Tavapärastes suuõõne hügieeni vahendites pole just eriti palju elemente (koostisosi), mis võimaldaksid hambakatu efektiivset eemaldamist ja samuti ka hammaste valgendamist. Tavapäraselt on sellisteks puhastamist soodustavateks komponentideks nn. lubi ehk kaltsiumkarbonaat, söögisooda (naatriumbikarbonaat), ja naatriumkloriid ehk sool, mis on tuntud juba ammustest aegadest ja on pikemat aega kasutusel kui hambapastade ja hambapesupulbrite komponendid. Selle kõrvale on viimaste aastate jooksul tekkinud tunduvalt enam efektiivsed ingrediendid (lisaained), mis omavad märkimisväärselt suuremat puhastavat toimet seejuures säilitades minimaalse abrasiivse efekti, mis teatud olukordades võib põhjustada hamba kõvakudede traumasid ja liigset kulumist, mis omakorda võivad olla hammaste liigse kulumise ja kiiludefektide tekkepõhjuseks.
Katsume süveneda mõttesse, miks inimesed siiski puhastavad hambaid?
Kas seepärast, et TEILE meeldib? - EI!
Seepärast, et TEIE olete sellega harjunud? - EI!
Sellepärast, et TEID on sellega pidevalt harjutatud!
Hammaste pesemise eesmärk on olnud alati vajadus nende puhastamine hambakatust, limast ja toidujäätmetest. Just nimelt seepärast on pikkade katsetuste ja eksperimentide tulemusena inimkond välja töötanud erinevad suuhügieeni vahendid. Samas aga selle kõige kõrval pidevalt muutuvad tingimused meie ümber, ökoloogia, toitumisharjumused ja palju muud, mis mõjutab meie elu iseärasusi igal hetkel.
Vaatamata kõigile välistingimustele, soovib inimene tänapäeval omada valgeid ja terveid hambaid, kuna lumivalge naeratus on kujundatud omamoodi visiitkaardiks - see on edu pant, seksuaalsuse sümbol. Praktiliselt puudub selline eluvaldkond, kus särav naeratus poleks see võluvõti, mis "avab iga ukse". Just seepärast me tihtipeale võtamegi kasutusele isikliku suuhügieeni vahendid, kuna see on tee õnnele, heaolule, edule jne.
Nüüd aga peale kogu seda filosoofiat katsume mõista tegelikkust, mis siis peitub selle kõige taga? Hambaharja abrasiivsed (kulutavad) omadused: energiline ja valdavalt horisontaalselt suunatud liikumine tugeva või keskmise karedusega harjaste puhul, isegi vaatamata ümardatud harjaste otstele koos hambapasta kasutamisega omavad mõõdukat või suurenenud abrasiivset efekti hamba kõvakudedele.
See viib tavapäraselt hamba kõvakudede suurenenud abrasioonile (kulumisele), mis rikub hamba enda struktuuri. Iseloomulikuks jooneks on kulumine ehk mittekarioosse kahjustuse tekkimise üks põhjuseid, mis jääb TEID saatma ja annab tunda kõrgenenud tundlikkuse näol välisärritajatele.
Piisavalt oluline on terminoloogiline probleem, kuidas õieti nimetada hambapasta koostisse kuuluvat komponenti, mis efektiivselt kõrvaldab hambakatu, mikroorganismide kolooniad hambapindadelt. On see abrasiivne või poleeriva toimega vahend? Asi selles, et tavapäraselt ajakirjanduses käsitletav termin "abrasiivsus" on enamusjuhtudel hügieeni aspektist lähtuvalt agressiivne, negatiivset toimet omav komponent nii hamba kui ka suuõõne pehmetele kudedele. Seetõttu eelistatakse kasutada terminit "poleeriv", samas on selle sisuks mõte, et tegu on hambapindade puhastamise ja poleerimisega tänu pastas sisalduvatele abrasiivsetele komponentidele.
Poleeriv koostiskomponent moodustav tavapäraselt 20-40% pasta kogukoostisest. Abrasiivsuse aste on määratav mitte ainult abrasiivse vahendi hulga vaid ka kvaliteediga, mida ühes või teises pastas kasutatakse: mida suurem on abrasiivsete osakeste läbimõõt, seda tugevamat kulutavat mõju kasutatav pasta avaldab, mida väiksem on osakeste läbimõõt seda väiksem ka kulumine. Vähendatud abrasiivse efektiga pastade kasutamine on soovituslik:
- hammaste ülitundlikkuse korral
- parodondi haiguste korral, mil on tegemist hambakaelte väljendunud paljastumisega,
- lapse kasvueas, kui toimub jäävhammaste kudede (emaili) kaltsifikatsioon
- kaasasündinud emaili kahjustuste korral.
Kõrgendatud abrasiivsusega on tavapäraselt pastad nimetusega Tartar Control Formula või Smokers. Sellise tähistusega pastad on tavapäraselt ette nähtud tugeva katu eemaldamiseks hambapinnalt. Samas võib aga nende pidev kasutamine viia patoloogilise hambaemaili kulumisele ja muude patoloogiliste nähtude tekkele, seetõttu seda liiki pastade kasutamist ei soovitata kauem kui 2 nädala jooksul.
Samas ärge ajage eelnevaid pastasid segi pastadega, millel seisab märge Anti Tartar, st pastadega, mis tavaliselt on mõeldud hambakatu ja hambakivi tekke ennetamisele. Seda liiki pastade näol on tegu vähese abrasiivsusega, kuid tänu lahustuvate pürofosfaatide sisaldusele vähendatakse mineraalide ladestumist hambapinnal ning seega pidurdatakse hambakivi teket.
Veel üks tüüp hambapastat Anti Plaque omab samuti keskmise astmega abrasiivseid koostiskomponente. Tootjate poolt väljakäidav lause - "takistab hambakivi teket" - baseerub tavapäraselt koostiskomponendi tsink-tsitraat-trihüdraat olemasolul. Tänapäeval on üheselt tõestatud, et raskemetallide (näiteks tsink jt) soolade kuulumine pasta koostisse vähendab hambakivi teket kattu tekitavate bakterite tegevuse pärssimise teel.
Desinsibiliseerivad (tundlikkust vähendavad) hambapastad tüüpi Sensitive omavad äärmiselt madalat abrasiivsete osakeste kontsentratsiooni, mistõttu ongi soovitatavad inimestele kõrge tundlikkuse astmega.
Hambapasta abrasiivsuse astme määrab tema koostisse kuuluvate ainete iseloom, abrasiivsete osakeste läbimõõt ja pasta näidustus (suitsetajad, tundlikud hambad jne). Juhul, kui poleeriva komponendina on kasutatud naatrium-bikarbonaati, tekib ka nõndanimetatud "suuõõne värskuse tunne", mis on eriline puhtuse tunde looja.
Seega madala või väga madala abrasiivsusega hambapastad kuuluvad tüüpi Sensitive ja on soovitatavad tundlike hammastega inimestele ja lastele.
Keskmise abrasiivsuse astmega pastad moodustavad suurema enamuse maailmas toodetavatest ja poodides saadaolevatest hambapastadest. Smokers tüüpi pastad kuuluvad ülimalt abrasiivsete pastade hulka ning kaugeltki mitte igaüks ei või neid regulaarselt kasutada, tekitamata seejuures kahju oma hammastele või igemetele.
Piisavalt sageli võib üheaegselt kohata hambapasta koostises nii abrasiivseid kui ka poleerivaid komponente. Selleks kasutatakse pastades naatriumsilikaati, mis vähendab abrasiivsust, poleeriva komponendina on seejuures kasutatav titaan-dioksiid. Loetletud hambapastade koostisosad omavad ka mitmesugust muud mõju, millel me praegu ei peatu, kuna nad ei kuulu selle teema valdkonda.
Kasutatavad abrasiivsed elemendid jagunevad kaheks grupiks: peamised abrasiivsed ja kõrvalained. Paljudes pastades võib üheaegselt kohata mõlemat komponenti. Viimasel ajal on enimlevinuks abrasiivvahendiks "tulemasina kivi mineraal", mida on tunduvalt lihtsam segada hambapasta koostisse, ühtlasi ei takista ta muude lisakomponentide lisamist pasta koostisse nagu fluor (vastupidiselt lubja kaltsium-karbonaadi lisandiga pastadele). Tänapäeval toodetakse kriiti kui abrasiivi sisaldavaid pastasid põhiliselt Indias ja Pakistanis. Kaltsiumkarbonaat on oma olemuselt agressiivne element ning seoses sellega paljud juhtivad tootjad on loobumas selle kasutamisest enda toodangus.
Alumiiniumi sisaldusega täiteained on kõrgelt abrasiivsete omadustega ja seega nende kasutamise põhialaks pastade tootmisel on Smokers tüüpi pastad. Lastele mõeldud pastades aga vastupidi kasutatakse võimalikult vähe abrasiivseid elemente vältimaks arengujärgus olevate hammaste kahjustumist. Kõrgendatud abrasiivsete osakeste sisaldust kasutatakse professionaalsete pastade valmistamisel, mis on mõeldud kasutamiseks hambaraviasutuses arsti poolt. Erinõudeid rakendatakse spetsiaalsete pastade tootmisel üldnimega Prophy
Prophy tüüpi hambapasta
Nagu eelöeldus näha on abrasiivsete elementide osatähtsus ja kasutamise näidustused erinevate hambapastade puhul vajalikud selleks, et tagada hügieeni taastootmine inimese suuõõnes, seetõttu on ilmselt vajalik teada erinevat tüüpi pastade koostist (millele viitab kasutatav tähis), mis võimaldab teostada vajaliku pasta valiku iga individuaalse juhuse korral.