H.Evers DDS, G. Haegerstam DDS
14. veebr 2002
• Ettevalmistus lokaalanesteesiaks
• Anesteetikumi omaduste olulisus ning injektsioonitehnika
• Lokaalanesteetikumid hambaravis
Steriilsus
Põhimõtteliselt tuleb lokaalanesteetikumi manustada desinfitseeritud tingimustes, samamoodi nagu kõigi teiste kirurgiliste protseduuride korral. Fakt, et suuõõne korral on steriilsuse saavutamine praktiliselt võimatu, ei vabasta hambaarsti veel selle printsiibi saavutamise vajadusest. Tuleb olla hoolas ning steriliseerida kõik, mida steriliseerida annab. Praktika näitab, et tervesse koesse tehtud injektsioon ei kutsu kunagi esile infektsioone. Kui injektsioonikoha läheduses asub infektsioon, on selle laienemiseks selge oht olemas.
Mõnede eriliste patsientide (nt reumatoidsete südamehaigustega) korral tuleb steriilsusele suuremat rõhku panna. Kuigi suuõõnt pole võimalik steriliseerida, saab bakterite kolooniate arvu vähendada desinfektsiooni teel. Protseduuri eel tuleks manustada ka profülaktilisi antibiootikume.
Kuni selle punktini on teatud kompromissid veel lubatud, kuid need pole mingil juhul lubatud instrumentide steriilsuse osas. Nii nõelad kui süstlad peavad olema absoluutselt steriilsed. Näiteks hepatiidi edasikandumiseks piisab vaid 0,00004 milliliitrist infektsioossest vedelikust. Kaasaegsed ühekordselt kasutatavad süstlad ja nõelad aitavad õnneks steriilsuse saavutamisele tugevalt kaasa.
Aspiratsioon ja injektsioon
Kõigepealt tuleb patsiendil eemaldada proteesid! Enne injektsiooni tuleb alati teha kontrollaspiratsioon. See järel tulen teostada injektsioon nii väikse survega kui võimalik. Üldjuhul peaks vedeliku voolamine olema suhteliselt vaba - vaid papilli ja suulae osas võib vaja minna suuremat rõhku. Suulae limaskest on tihedalt seotud periostiga, mistõttu injektsioon tuleb teostada minimaalsel survel - enamasti pole vaja kasutada rohkem kui 0,2 ml lahust.
Süstla ettevalmistus
Kui tegu on silinderampulliga, milles on kummitihendiga kolb, tuleks kolvile suruda juba enne injektsiooni, kuna vastasel korral hakkab kolb liiga järsult liikuma ning patsient tunneb liigkiire injektsiooni tõttu valu. See kehtib ka plastikust ühekordsete süstalde korral. Kolvi liigutamisega tuleks süstlast ka suuremad õhumullid välja saada.