Vanurite suuprobleemid

15. jaan 2002


Maailma elanikkonna üldine vananemine toob üha rohkem esile geriaatrilise hambaravi probleemide õigeaegse teavitamise vajalikkuse. Mida peaks vanur silmas pidama, et tal säiliksid võimalikult kaua loomulikud hambad?
Vaata lisaks:
Suuhügieen ja hambahaiguste ennetamine

Geriaatrilise (vanurite) hambaravi osakaal on võrreldes eelmise sajandiga tohutult kasvanud. Praeguseks arvatakse, et üle 60-aastasi on enam kui 20% rahvastikust. Vanurite populatsiooni kasvuga, ning selle vanusegrupi hambaravi edenemisega, on hambutus üha vähem probleemiks. Uuringud näitavad, et umbes pooltel 55-aastastest ja vanematest inimestest on 32-st hambast suus veel keskmiselt 23 hammast. ADA ja Oral-B ühisuuring Lifetime of Healthy Oral Care survey näitas, et 70% USA vanuritest käib hambaarsti juures regulaarsel ülevaatusel vähemalt 1 kord aastas, kuna 95% neist usub, et terved hambad ja igemed on määrava tähtsusega nende üldtervisele. Kuid on teatud asju, mida vanurid peaksid om asuutervise juures eriti jälgima, kuna erinevalt noortest, mõjutavad need tegurid üldtervist palju rohkem:

Suukuivus on vanuritel üldlevinud prbleem, kuna süljenäärmete talitlus on vähenenud. Enamasti on see aga seotud kas teiste haigustega või ravimitega (antihistamiinid, valuvaigistid jmt), kuid põhjus võib peituda ka ebatäpselt sobivas partsiaal- või totaalsillas. Kui inimene laseb suukuivusel jätkuda, suureneb selle tulemusel suubakterite hulk, tekib hulgaliselt kattu ning kaaries ägeneb. Põhjus on asjaolus, et sülg toimib suu loomuliku "loputajana", takistades bakterite arengut.
Sülje vähesuse tagajärjel võivad välja areneda ka mitmed periodontaalhaigused, mistõttu sülje eritumiskiirust võib lasta määrata hambaarstil või suuhügienistil vastavate süljetestide abil. Sülje eritumisele aitavad kaasa ka spetsiaalsed tooted. Näiteks on võimalik kasutada kunstlikku süljeasendusvedelikku, suuloputusvedelikke (nt Biotene suuvesi) ning suud niisutavaid vedelikke (nt Oral Balance). Ka sidrunimahla tilgad aitavad süljenäärmete tööd ergutada, kuid nende pikemaajaline tarvitamine võib suure happelisuse tõttu hambavaapa liigselt nõrgendada.

Hammaste kulumine ja kiire plekiliseks muutumine on vanuritel samuti suureks probleemiks, sest selle tõttu kaotavad hambad oma esteetilise välimuse. Olenevalt hambaluu tugevusest (ning mõningal määral ka eluviisidest) võivad hambad kuni poole pikkuseni ära kuluda, mille tulemusel suu vajub sisse, andes inimesele reaalsest vanema välimuse. Koos emaili kulumisega, muutuvad hambad ka kiiremini plekiliseks ning paljastub kollakas dentiin, mille tulemusel hambad paistavad tumedamad. Sellega seoses võib tekkida ka hammaste ülitundlikkus ning ebamugavustunne.

Hambakaaries on vanuritel enam levinud just hambakaeltel, kuna vananemisega seoses igemepiir taandub ning paljastuvad hambakaelad, millel kaitsva emaili kiht on õhem (või puudub). Emaili puudumise tõttu pääseb kaaries lihtsamini hambaluu ning juurekanalite kallale, mistõttu vanurid peavad eriti hoolsalt hamba- ja igemepiiri puhastama. Vananedes võivad ka vanemad täidised kuluda või praguneda ning kaariest hambapulbile ligi lasta. Kõige selle tulemuseks on halvimal juhul hammaste kaotus.

Igemehaigused (periodontaalhaigused) on vanurite hambutuse peamine põhjus. Bakterite poolt tekitatud toksiinid haigestavad ning ärritavad igemeid ning aastate jooksul hambaid toetav alveolaarluu taandub. Ravimata jätmisel viib see paratamatult hammaste kaotusele. Vanur on sellele vastuvõtlikum ka siis, kui lisaks kehvale suuhügieenile kaasneb suitsetamine ja ühekülgne toitumine. Igemehaiguste varajaseks avastamiseks tuleb kindalsti käia regulaarsetel ülevaatustel.

Maitsmismeele muutumine või kaotus on vananemisega loomulikult kaasnev nähtus. Ometi võib see kaasneda ka mõne haigusega. Ebatäpselt valmistatud sild võib samuti maitsmismeelt muuta ning sellest tuleks oma hambaarsti varakult teavitada.

USA-s on ca 40%-l vanuritest kas osalised või totaalproteesid ning enamasti sellega seoses probleeme pole. Kuid mõnedele proteeside kandjatel on siiski nii emotsionaalseid kui füüsilisi probleeme - näiteks võib probleeme olla söömisel (valulikud haavandid suus). Sageli küsitakse, kuidas oleks kõige lihtsam uute proteesidega harjuda. Nagu iga võõrkehaga, võivad proteesid suus tunduda väga ebamugavad - võib suureneda süljeeritus, tekkida kõnetakistus, pole võimalik süüa suuri toidutükke - vältida tuleks igasugust ülemäärast pingutust ning kuumi toite, kuni suu pole proteesidega harjunud. Erinevalt hammastest, tuleks proteese puhastada pärast IGA söögikorda - kõige parem on need suust eemaldada ning loputada nii proteese kui suud. Ära ei tohiks unustada säilinud loomulike hammaste pesemist. Aastatega võivad igemed veidi kokku tõmbuda ning proteesid hakkavad loksuma. See võib kaasneda ka kehakaalu vähenemisega. Sõltuvalt olukorrast võib osutuda vajalikuks kas proteeside kohandamine või uute valmistamine.