12. nov 2001
Tugevus
Kõvastunud kips on rabe materjal s.t ta on teatud piirini elastne ning siis puruneb (st puudub jääkdeformatsioon). Sellised materjalid on välispingete suhtes tundlikud, kuid valuvormide valmistamiseks on nad hästi tarvitatavad. Kipsi kõvadusaste sõltub:
- vee ja kipsipulbri koguste omavahelisest suhtest
- materjali kuivusest
- kõvastunud kipsi poorsusest
Vastavalt kivistumisajale, paisumiskoefitsiendile ning minimaalsele 1 tunni jooksul talutavale survetugevusele jagatakse kipsitooted ISO 6873:1983 standardi järgi 5 tüübiks järgnevalt:
Tüüp | Kivistumisaeg (min) |
Maks. paisumine (%, 2 tunniga) |
Minim. survetugevus (MPa, 1 tund) |
1 | 2,5-5 | 0-0,15 | 4-8 |
2 | 20% ulatuses | 0-0,30 | 9 |
3 | 20% ulatuses | 0-0,20 | 20 |
4 | 20% ulatuses | 0-0,15 | 35 |
5 | 20% ulatuses | 0,16-0,3 | 35 |
Kipsipulbri ja vee suhe
Stöhhiomeetriliselt on võimalik näidata, et 100 grammi hemihüdraadi hüdratiseerumisel kipsiks kulub 18,6 ml vett. Tegelikkuses kulub tööks kõlbliku kipsisegu saamiseks vett rohkem, kuna osa sellest absorbeerub hemihüdraadi poorides. Praktikas tuleb pehme kipsi pulbrist kipsisegu saamiseks kasutada 100 g pulbri kohta 40-60 ml vett, kusjuures 40 ml annab väga tihke segu.
Seevastu kõva kipsi pulbri korral piisab töökõlbliku segu saamiseks 100 g pulbri kohta vaid 25 ml veest, kuna kristallid paiknevad seal palju regulaarsemalt ning veekaod on väiksemad. Seega on äärmiselt oluline segada kipsipulber ja vesi sobivas suhtes, vastasel korral ei kasutata ära selle materjali kogu tugevuse ja kõvaduse potentsiaali.
Kipsitoodete võrdlev kõvadus on toodud järgmisel joonisel. Pange tähele, et suuremat tugevuskindlust on võimalik saavutada vaid kõva kipsi pulbriga suhteliselt vähese veekoguse korral.
Kuivus ja poorsus
Vee üleküllasus vähendab kõvastunud kipsi tugevust, kuna see takistab kristalliitide vaheliste kontktide teket. Seega on võimalik kõvadust suurendada hilisema kuivatamise abil, mis eemaldab materjalist kogu "vaba" vee.
Kivistunud kipsis esinevad ebaühtlused (poorid jmt) tekitavad materjalis lisapingete kogunemise kohti, mistõttu väheneb üldine tugevus.