2. nov 2001
Tetratsükliin on levinud antibiootikum, mida sageli kasutatakse alternatiivina teistele samalaadse toimega ravimitele (nt penitsilliin). Kahjuks põhjustab tetratsükliini ettevaatamatu liigtarbimine hammaste muutumist pruuni-, halli- või kollaseplekiliseks. Selline hammaste värvumine on eriti levinud rasedatel ning kuni 8-aastastel lastel ning iseenesest see värvumine ei kao. Kuna tetratsükliini klassi mittekuuluvad ravimid võivad anda sageli sama raviefekti, siis tasuks allergia puudumise korral kasutada just neid.
Tetratsükliini liigtarbimise tõttu värvunud hambad
Kuigi laseritel on ilmselt ka hambaravis suur tulevik, ei tasu esialgu veel eriti loota sellele, et laserite abil on võimalik efektiivselt tetratsükliiniplekke hammastelt eemaldada. Pigem sobivad selleks ikkagi "traditsioonilised" hammaste valgendamise meetodid. Kodust valgendamist ei tasuks siin samuti usaldada, vaid minna oma murega hambaarsti vastuvõtule.
USA toiduainete ja ravimiamet FDA (Food and Drug Administration) andis esimese loa laseri kasutamiseks hambaravis juba 1996 a veebruaris. Samas ei suuda laser siiski otseselt hambaluud valgendada, vaid lihtsalt aktiveerib valgendava pasta reageerimisvõimet. Eelis on lihtsalt selles, et süsinikdioksiid- või aroonlaser suudab tagada kiirema ja monokromaatsema soojusvoo. Laserite kasutamiseks anti luba pärast seda, kui oli tehtud hulk uuringuid, mis tõestasid, et laseri poolt eraldatav soojusenergia on mõõdetav, kontrollitav ning patsientidele ohutu. See on oluline faktor, kuna liigne kuumus võib kahjustada nii igemete kui hammaste struktuuri. Argoonlaserit kasutatakse hambaravis juba aastaid komposiitmaterjalide polümeriseerimiseks. Lisaks sellele saab laseriga efektiivselt lõigata pehmeid kudesid, kuna nende korral ei teki tavapärast ohtrat veritsust, sest laserikiir tekitab kiiresti verehüübe. Lasereid saab kasutada küll paljudeks protseduurideks, kuid kuna need maksavad suhteliselt palju, ei asenda need siiski veel lähitulevikus tavapäraseid hambaravisseadmeid (sh hambapuuri).