Norskamine võib saada eluohtlikuks

2. nov 2001


Norskamine on kaasinimestele ebameeldiv, kuid võib viidata ka tõsisemale terviseveale. Kuidas norskamine tekib, milline on selle mõju rasedatele, kas norskamine võib mõjutada ka seksuaalseid funktsioone?

Vastavalt meditsiinilistele uuringutele norskavad 50% meestest ning 30% naistest. Norskamine ägeneb vanemaks saades, kuid see võib olla ka esimeseks märgiks suhteliselt ohtlikust meditsiinilisest seisundist, mida tuntakse ka "ummistava uneapnea" (Obstructive Sleep Apnea) nime all. Uneapnea kõige levinumad märgid on väga vali norskamine, tugev päevane unisus, öine lämbumistunne ning õhu ahmimine. Suulaes tekkinud põletikulised kohad armistuvad, mis aga paksendavad suulage, mille tõttu neel kitseneb. See omakorda suurendab nii õhu liikumiskiirust neelus kui ka seal tekkivat negatiivset rõhku, mis kisub neelu seinu üksteise poole. On kindlalt teada, et tugev norskamine ja uneapnea põhjustavad ülepingeid, mälulünki, vähenenud seksuaalfunktsionaalsust, kontsentreerumisraskusi ning isiksuse muutumise probleeme.

Enamik inimesi norkab seetõttu, et suulae ja keele lõtvunud lihased ummistavad ülemised hingamisteed, toimides tugevalt vibreerivate müratekitajatena. Norskamise ärahoidmiseks kasutatakse spetsiaalseid vahendeid (pildil), mis patsiendi suhu asetatuna tõmbavad alalõuga ettepoole, suurendades kurgus õhu läbivoolu. Selle tulemusel väheneb õhu liikumiskiirus ning pehmed  koed ei vibreeri enam. Selle seadme korral asetatakse mõlemale hambareale kummitaoline vorm, mis ühendatakse omavahel väikeste haagikestega. Kõige mugavamad on sellised seadmed, kus hambareale asetatav vorm on valmistatud individuaalselt patsiendi hammaste jäljendi põhjal.

Rasedatel esinev kramptõbi (eklampsia) ehk "rasedusmürgitus" on kogumik erinevatest sümptomitest, mille hulka kuuluvad kõrge vererõhk, paistetus, järsk kehakaalu kasv (kuni 500 g päevas), peavalud, nohusus ning nägemishäired. Selline seisund võib ilmneda kuni 5%-l rasedatest, enamasti 20.-24. rasedusnädalal, takistades platsentas verevoolu, mistõttu on häiritud nii loote varustamine hapniku ja toitainetega. Viimaste uuringute kohaselt on norskavatel naistel sellise seisundi tekkeks suurem risk. Peale selle on leitud, et raseduse algul norskab kuni 4% naistest, kuid raseduse lõpul juba 20%. Norskajate seast 10%-l võib välja areneda eklampsia. Selle vältimiseks võidakse raseduse lõppfaasi korral esile kutsuda enneaegne sünnitus - kui see aga pole võimalik, püütakse vähendada vererõhku, hoida rasedat voodirezhiimil ning leevendada olukorda mõnede ravimite abil.

Vähenenud seksuaalne aktiivsus on uneapnea levinud kõrvalefekt. Norkamist on püütud ravida spetsiaalsete maskide abil. Näiteks  Dr. Janet Myers (Maryland, USA) ravis oma 30 patsienti CPAP (Continuous Positive Airway Pressure - pidev täielik õhuteede rõhk) nimelise aparaadi abil. Uuringus püüti kindlaks teha ka patsientide seksuaalse aktiivsuse määra ja kvaliteeti ning jõuti järeldusele, et "uneapnea ravil võib olla suur mõju seksuaalse funktsionaalsuse taastamisele". Ilmselt on hingamisraskuste korral veres tavalisest vähem hapnikku ning ka hormonaalne tasakaal on rikutud, kuid kindlasti pole uneapnea seksuaalse passiivsuse peapõhjus.

Mida teha norskamise vastu

  • vähenda alkohoolsete jookide tarbimist, seda eriti õhtul
  • ära suitseta
  • püüa hoida korralikku dieeti, et kaalus alla võtta
  • väldi selili magamist, kuna nii vajub keel kõige kergemini taha, põhjustades norskamist
  • püüa magada 8 tundi ööpäevas järgides rezhiimi - ära jää hommikul voodisse vedelema
  • väldi päevaseid uninakuid
  • ära võimle vähem kui 3 tundi enne magamist
  • hoia magamistuba jaheda ja pimedana, et saaksid korralikult välja magada

Muide, 100 aastat tagasi magasid inimesed keskmiselt 9 tundi ööpäevas, tänapäeval ainult 7 tundi...