Panoraamröntgeni edukas kasutamine - 4.osa

Birgit Junfin Glass, DDS, MS Texas, USA
2. nov 2001


Artikli viimses osas vaadeldakse patsiendi liikumisest ja röntgenfilmi ebaõigest käsitsemisest tingitud vigu.
Vaata lisaks:
Panoraamröntgeni edukas kasutamine - 1.osa
Panoraamröntgeni edukas kasutamine - 2.osa
Panoraamröntgeni edukas kasutamine - 3.osa

Joonis 10 - Võltskujutis selgroost pildi keskel

PROBLEEMID: Ülesvõtte keskele tekib püramiidjas hele ala
VÕIMALIK PÕHJUS: Patsient oli küürus, mistõttu pildi keskele tekkis selgroo võimendatud kujutis.
KÕRVALDAMINE: Käskige patsiendil istuda sirge selja ja kaelaga. Ärge laske patsiendil end lõuatoeni "venitada". Paluge õlad allapoole lasta.
SOOVITUSED: Kuna probleem ilmneb enamasti lühikese ja jämeda kaelaga patsientidel või artriidihaigetel, siis püüdke seda ennetada.
Tagumised hambad paistavad võltskujutisest hoolimata korralikult.


Joonis 11 – Patsient liigutas end ekspositsiooni ajal.

Pöörake tähelepanu alalõua piirjoone ebaühtlusele (tähistatud noolega).

PROBLEEM: Kujutis on suures osas laialivalguv.
PÕHJUS: Udused ja laialivalguvad röntgenkujutised on tingitud liikumisest ekspositsiooni ajal. Kuna panoraamröntgeni korral kiiritatakse filmi eri aegadel erinevatest kohtadest, siis liigutamise tulemusena on udune ainult osa pildist.
KÕRVALDAMINE: Tuletage patsiendile enne võtte tegemist meelde, et ta oleks võimalikult liikumatu. Rahutu patsient, kes pole masina tööpõhimõttega tuttav, võib röntgenitoru liikuma hakkamise peale võpatada.
SOOVITUSED:
Võtke aega, et selgitada patsiendile, kuidas masin töötab ning kuidas ülesvõtte ajal käituda. See hoiab ära hulga probleeme. Määrake ära ligikaudne aeg, mis kulub ülesvõtte saamiseks ning teatage sellest ka patsiendile. Seda teades oskab ta end piisavalt pikaks ajaks suhteliselt liikumatuks sundida.
Kui patsiendil on väga suur pea või eemaleulatuvad kõrvad, võivad need ülesvõtte ajal puutuda vastu masina vastuvõtuseadet. Selle tulemusel võib patsient instinktiivselt oma pead liigutada vastassuunas. Teavitage teda vajadusel sellest probleemist.


Joonis 12


Joonis 12A – Tumedad jooned pildil on põhjustatud röntgeniaparaadi ebaühtlasest liikumisest.


Joonis 12B – Tugev tume triip pildi vasakus servas näitab, et röntgenitoru on takerdunud (antud juhul patsiendi õla taha), kuigi ekspositsioon pole lõppenud.


Joonis 12C – Tume ala pildi vasakus servas viitab valguse lekkele (valgus pääses filmikassetti).


Joonis 12D – "Puu-kujulised" märgid staatilisest elektrist.

PROBLEEMID: Filmil on näha liiga tumedad alad, mustad vertikaalsed jooned või "puu-kujulised" märgid.
VÕIMALIKUD PÕHJUSED: kortsunud film; lokaalne ülekiiritus; kemikaalide mõju; staatiline elekter
KÕRVALDAMINE: Käsitse filmi ettevaatlikult. Hoolimatu käsitsemine või filmi kortsutamine võivad põhjustada filmil tumedate alade tekkimist. Ülekiiritus võib olla tingitud seadme mehaanilistest probleemidest või elektrivoolu häiretest. Staatilist elektrit põhjustab liiga kuiv õhk (soovitav on õhuniiskus 50–75%). Ruumis, kus valmis film võetakse kassetist välja, tasuks põrandale panna kummimatid. Seadmete puhastamiseks tasub kasutada antistaatilisi lahuseid.

SOOVITUSED:
· Hoolitsege, et kasutatav film oleks vigastusteta, elektrivool stabiilne ja patsient ei segaks röntgenitoru liikumist.
· Staatilist elektrit võivad põhjustada kummikindad.
· Kuiva õhu korral vältige filmi järsku eemaldamist pakendist. Hoidke filmi ainult nurkadest.
· Kui film satub kontakti pulbriliste või vedelate kemikaalidega, võib emulsioon saada kahjustatud.
· Kui pimikus lülitada valge valgus sisse enne, kui film on täielikult asetatud protsessorisse, võib filmis "saba" muutuda täiesti mustaks.


Refereeritud brosüürist "Successful Panoramic Radiography"; Kodak Dental Radiography Series 1998