Kas fluoriid teeb ainult head?

Dr John Britta, Daily Mail
2. nov 2001


Enamik meist tunnustab fluoriide kui kaariese häid ennetajaid. Sellegipoolest pole teadlased fluoriidide kasutamise osas üksmeelselt entusiastlikud, kuna viimased uuringud on toonud esile ka fluoriidide võimalikke negatiivseid mõjusid.
Vaata lisaks:
Hambapastade koostisained ja abrasiivsus - 1.osa


Müüdid hambapastadest ja -harjadest


Hambakaaries ja selle tekkepõhjused

Enamik meist tunnustab fluoriide kui kaariese häid ennetajaid. See on hambapasta ja suuvee levinud koostisaine ning paljudes maades lisatakse seda ka joogivette. 2001.a augustis avaldatud uuring näitas, et pärast fluoriidi lisamist söögisoola sisse vähenes Jamaical hambakaaries tunduvalt. Sellegipoolest pole teadlased fluoriidide kasutamise osas üksmeelselt entusiastlikud, kuna viimaste uuringute kohaselt polegi fluoriidid nii efektiivsed kaariese ennetajad, kui seni arvati. Nimelt on ilmnenud, et fluoriidide tarbimine võib suurendada teiste haiguste, näiteks luuhõrenemise sagenemist. See paneb aga kahtlema, kas fluoriidide lisamisel joogivette on ainult positiivsed tagajärjed.

Fluoriidid on teatud tootmisprotsesside (nt fosfaatväetiste tootmise) kaasproduktid ning puhas fluor on väga mürgine. Joogivee fluoriidimisega alustati eri riikides juba 60 aastat tagasi, kuna siis avastati nende kaariesevastane mõju. Pärast seda on joogivee fluoriidimine kulgenud üle maailma erineva intensiivsusega kuni tänapäevani. Eelmise aasta British Medical Journalis avaldatud Yorki uuring viitab siiski, et joogivee fluoriidimine on põhinenud seni suhteliselt vähestel teaduslikel uuringutel. Tegelikkuses on fluoriididel kaariese ennetamises tunduvalt väiksem osa kui seni arvati - efekt ilmneb vaid ühel inimesel 6-st.

Ka mujal läbi viidud uuringud ei näita väga positiivseid tulemusi. USA-s läbi viidud laiaulatuslikus uurimises tõdeti, et fluoriiditud joogivee kasutamise tõttu on hambapinnad tugevamad vaid ühel protsendil lastest. Ka Soomes, Saksamaal, Kuubas ja Kanadas läbi viidud uuringud näitavad, et kaariese levik ei suurene, kui inimesed lõpetavad joogivee fluoriidimise.

Ja samas kui joogivee fluoriidimise eelised on seni olnud ületähtsustatud, on alahinnatud sellest tulenevaid kõrvalmõjusid. Yorki uuringus leiti, et ligi 50 % fluoriiditud joogivett tarbinud inimestest põevad fluoroosi (pildil) - see on hammaste haigus, mille käigus hambapinnad muutuvad valgelaiguliseks. Kuid kas fluoriididel on ebasoovitav mõju ka teistele kehaosadele? Yorki uuringus selliseid kõrvalmõjusid ei täheldatud, kuid samas on teistes uuringutes täheldatud, et fluoriidid võivad nõrgestada luid, mistõttu suureneb luumurdude oht. Lisaks võivad need koguneda ajus asuvasse käbikehasse, mille tulemusel häiritakse mitmeid keha eluprotsesse, sh und. Loomkatsed näitavad, et fluoriidide liigsus võib esile kutsuda enneaegset murdeiga.

Kerkib ka teine küsimus - kui fluoriididel on kaariest vähendav toime, kas ei peaks neid siis klassifitseerima kui ravimeid? Sel juhul toimub aga fluoriiditava joogiveega piirkondades inimeste ravimine nende teadmata ja võib-olla vastu nende tahtmist. Kui arst kirjutab välja ravimi, peab ta teadma patsiendi sugu, vanust, kaalu, meditsiinilist ajalugu ning paralleelselt tarbitavaid teisi ravimeid ning lähtuvalt sellest määrab ravimi sobivaima koostise ja doseerimise. Joogivee fluoriidimisel ei arvestata ühtegi neist faktoritest.

Üks enim fluoriiditud joogiveega riike on Iirimaa - seal tehakse seda 75% ulatuses. Kuigi iirlastel on üldiselt terved hambad, näitab uuring madalamat kaariese levikut hoopis mitte-fluoriiditava joogiveega Walesis ja Shotimaal.

Fluoriidide liigkasutamise vältimiseks on võimalik ka ise üht-teist teha. Esiteks ei tasu fluoriiditavat vett juua otse kraanist, vaid lasta seda eelnevalt läbi spetsiaalsete filtersüsteemide. Teiseks on võimalik tarbida fluori mitte sisaldavaid hambapastasid - enamasti on need taimeekstraktidega hambapastad, milles kasutatakse kaariese ennetamiseks fluoriidide asemel K-vitamiini.

Enne kui aga asuda fluoriide vältima, tuleks oma hambaarstilt uurida oma elukoha joogivee fluoriidisisaldust ning vastavalt sellele rääkida läbi konkreetne tegutsemiskava.