Vitamiinid ja mineraalid tugevdavad suutervist

2. nov 2001


Igemehaiguste ja teiste suuprobleemide vältimiseks on lisaks korralikule suuhügieenile oluline jälgida ka oma toitumist. Millised lisaained aitavad suu tervena püsida ja vigastustest kiiremini paraneda?
Vaata lisaks:
Raamat "Toidu koostis ja tervis"

Vitamiin.net

Kaltsium.net

Enamik inimesi on oma hambaarstilt kuulnud, et halb suuhügieen võib põhjustada igemeahaigusi. Ka suhkru ja tubaka liigtarbimine võivad oluliselt suurendada suuprobleeme - tekitada halba hingeõhku, kaariest, igemehaigusi ning ka hammaste kaotust. Kasutades hea suuhügieeniga paralleelselt mitmesuguseid lisaaineid, saab eeltoodud probleeme vältida. Mitmed vitamiinid (nt C-vitamiin ehk askorbaat), flavonoidid ja koensüüm Q10 on tugevad antioksüdandid, mis muudavad igemed tugevamaks ning kiirendavad nende paranemist.

C-vitamiin on tähtsa proteiini kollageeni tootja - kollageen on aga kõigi elusrakkude oluline ehitusmaterjal, mille piisav olemasolu muudab rakuseinad bakterite sissetungi suhtes palju vastupidavamaks. C-vitamiin ergutab ka kapillaaristikku, mis aitab suukudedel tervena püsida. C-vitamiini puudusest annavad märku paistes ja veritsevad igemed, loksuvad hambad, sagedased ninaverejooksud ning aneemia.

Koensüüm Q10 (CoQ) on vajalik energia tootmiseks ning seda leidub näiteks rakkude mütokondrites. Q10 aitab ka kontrollida rakkude vahelise hapniku liikumist ning kiirendab kudede paranemist. Ainevahetuse katalüsaatorina aitab Q10 rakkudel energiat koguda ning neutraliseerib rakku lõhkuvaid molekule (vabu radikaale).

Vitamiin B-9 (foolhape) kiirendab punaste vereliblede moodustumist, mistõttu kasutatakse seda foolhappe puudusesat põhjustatud aneemia ravil.

Flavanoide tuntakse tänapäeval juba 4000 ringis - need annavad puu- ja köögiviljadele ning taimeürtidele nende iseloomuliku värvi. Neid leidub nii viljaterades kui pähklites ning need on üsna efektiivsed antioksüdandid. Flavanoidid vähendavad põletikku, ennetavad histamiini teket (mis põhjustab allergilisi sümptomeid), võitlevad vabade radikaalidega (vähendades nende immuunsust), tugevdavad veresooni ning suurendavad vereringe aktiivsust.

E-vitamiin on samuti tugev antioksüdant, aidates kaitsta rakumembraane. Uuringud kinnitavad, et E-vitamiin parandab (eriti vanuritel) immuunsüsteemi. E-vitamiin on tundlik õhu suhtes ning seda on ohtlik kasutada suurtes kogustes, mistõttu tasub seda sisse võtta polüvitamiinina.

D-vitamiini kutsutakse ka "päikesevitamiiniks", kuna seda tekib inimkehas piisavas koguses iseenesest kui me piisavalt päikest saame. D-vitamiin on eriti oluline luustiku (sh hammaste) tervise hoidjana, kuna reguleerib vere kaltsiumi ja fosfori sisaldust. D-vitamiini puudumisel ei suuda keha toidust kaltsiumit piisaval määral omistada, ükskõik kui palju seda toidus ei esine. Kinnitust on leidnud seos vere madala kaltsiumitaseme, kõrge fosforitaseme ja periodontaalhaiguste sagenemise vahel - seega kaltsiumi ja fosfori tase peaksid olema võrreldaval tasemel ja seda reguleeribki D-vitamiin.

Seega on suutervise seisukohalt olulised mitmed vitamiinid, ent enne nende tarvitamist tuleks alati konsulteerida oma perearstiga, et vältida ohtlikke koosmõjusid.