Funktsionaalsed aparaadid

Merle Kassmann
2. nov 2001


Ülevaade funktsionaalsete apraatide tüüpidest (aktivaator, Herbsti aparaat, kaksikplokk, Van Beeki aktivaator jt), nende kasutusaladest ja näidustustest. Vaadeldakse ka ravi võimaliku ebaõnnestumise põhjusi ning rõhutatakse retensiooniperioodi olulisust.

Funktsionaalseid aparaate kasutatakse AII hambumusanomaaliate puhul, kui ülemised eesmised hambad on huulepoolse kaldega. 2/3 juhtudest ei ole probleem ülalõuas, vaid taga asetsevas ja väikeses alalõualuus. Sellise hambumusega kaasneb tihti ka sügavhambumus eesmiste hammaste osas. Visuaalselt on näo alumine kolmandik väga madal ja alaõug asetseb tagapool. Näokuju paraneb, tuues alalõuga ette. Kui alalõug asetseb tagapool, siis ülemised esihambad on lõualuu poolt kaitsmata ja seoses sellega suureneb trauma oht hammastele. Funktsionaalseid aparaate kasutatakse kasvueas patsientidel ja neil, kellel on väike ja taga asetsev alalõug.

Funktsionaalsed aparaadid mõjutavad hambaid, näo- ja koljupõhimiku luusid ning lihaseid. Aparaadid soodustavad luude kasvu ja muudavad lihaste funktsioone.

    Klassi AII hambumuse tekkepõhjused:
  • Kunstlik toitmine imikueas
  • Valed imemisharjumused
  • Ninahingamise takistus - adenoidid, kitsad ninakäigud
  • Valed neelamisharjumused
  • Pärilikud faktorid

Funktsionaalsete aparaatide tööpõhimõte

Alalõuga ette tuues stimuleeritakse alalõualuu liigespea kasvu. Alalõuga ette nihutades liigub liigespea liigesaugust välja, liigespea kasv toimub üles ja taha. Liigesaugu pinnal toimub resorbtsioon. Uue liigespea moodustumiseks kulub 6-12 kuud. Kasv toimub ka alalõua üleneva haru pinnal. Uus luu moodustub haru tagumisele pinnale ja eesmisel pinnal toimub luukoe resorbtsioon. Muutused toimuvad ka hammaste ning hambakaarte osas, näiteks alumised tagumised hambad liiguvad ette ja ülespoole.

    Näidustused:
  • Prognaatne hambumus, madala näo alumise kolmandikuga
  • Hambakaartel ei tohi olla suurt ruumipuudust
  • Kasvav patsient (8-13 aastane)
  • Koostöövalmidus

Funktsionaalsete aparaatide tüübid

Aktivaator võeti kasutusele eelmise sajandi alguses. Aktivaator on akrüülplastmassist valmistatud monoplokk, mis asetseb hambakaarte siseküljel. Alumiste eesmiste hammaste jaoks on vamistatud plastmassist taskud ning keele pool suured plastmassist tiivad, mis sunnivad alalõuga ette tooma. Muutused hammastel tekivad enne luulisi muutusi. Aktivaator soodustab ja suunab alalõua kasvu ja takistab ülalõua kasvu.

Herbsti aparaat on hammastele kinnitatud aparaat, mis koosneb mõlemapoolsetest teleskoop varrastest. Vardad kinnitatakse kruvidega võrude külge, mis omakorda tsementeeritakse hammastele. Vardad lasevad suud sulgeda ainult, nii et alalõuga nihutatakse ette. Liigespea ning lihaste asend ja funktsioon muutub.

Kaksikploki puhul asuvad eraldi plaadid ülalõuas ja alalõuas. Tagumise hammaste piirkonda tehakse kaldpinnad 80 kraadise nurga all. Blokid lasevad hambaid kokku panna vaid ühtemoodi. Eeliseks on see, et aparaati saab kanda kogu aeg, kasutatakse ära mälumisjõud.

Fränkeli aparaat on padjad põskede, keele ja huulte lihasjõudude elimineerimiseks. Selle aparaadiga tuuakse alalõuga ette astmeliselt, nii harjuvad lihased paremini. Esmalt toimuvad muutused hammastel ja hiljem alles luulised muutused.

Van Beek`i aktivaator suusisesele monoblokile lisanduvad ka suuvälised kaared, koos kuklapadja või peamütsiga. See aparaat toob alalõuga ette, samas pidurdab ülalõua kasvu.

Funktsionaalsetele aparaatidele võib panna ka mitmesuguseid aktiivseid elemente: vedrusid, kaari, vinte jms. Aparaadid koosnevad akrüülplokist, millele lisatakse roostevabast terastraadist valmistatud klambreid ja kaari. Enamasti tuleb funktsionaalseid aparaate kanda 12-14 tundi ööpäevas. Esimesel nädalal pärast aparaadi suhu asetamist kantakse aparaati 2 tundi õhtuti. Alguses ei pruugi aparaat korralikult suus püsida, kuid see on mööduv nähtus. Ravi alguses võivad hambad, lihased ja lõualiiges olla hellad või valusad. Funktsionaalse aparaadi kandmisaeg on 1,5-2 aastat. Arsti juures tuleks käia iga 6 nädala järel. Alati tuleb aparaat arsti juurde kaasa võtta. Ravi tulemust võib hinnata 6 kuu järel ning kui muutusi pole, tuleks kaaluda teistsuguseid ravivõimalusi.

Põhjused, miks ravi võib mitte õnnestuda

  • Patsient ei ole koostöövalmis
  • Hambumus valesti registreeritud
  • Patsiendil puudub kasvupotentsiaal
  • Aparaat on valesti valmistatud

Kinnitus- ehk retensiooniperiood kestab 6 kuust 2 aastani, mille käigus kantakse sama aparaati öösiti. Et retentsiooniperioodi pikkus oleneb lapse vanusest, tuleks aparaati kanda kuni kasvuperioodi lõpuni. Aparaati tuleks puhastada hommikul ja õhtul hambaharjaga, päeval säilitada spetsiaalses karbis. Desinfitseerida 1 kord kuus nt. Corega tabs.-lahuses, mida saab apteegist.