Tarkusehambad - eemaldada või mitte?

American Association of OralMaxillofacial Surgeons
2. nov 2001


Tarkusehammaste areng, kasvuhäired, eemaldamise põhjused ja protseduurid. Põhjalikud soovitused juhuks, kui tarkusehammaste eemaldamisele järgnevad komplikatsioonid.
Vaata lisaks:
Peetunud tarkusehambad nõuavad eemaldamist

Üldinfo

Tarkusehambad ehk kolmandad molaarid on viimased suhu ilmuvad hambad. Tarkusehammasteks kutsutakse neid seetõttu, et nad lõikuvad inimese hilises teismeliseeas või varastes 20-ndates, millest alates võib inimest hakata juba targaks pidama. Tarkusehammaste normaalne asend on ülemise ja alumise teise molaari taga (joon 1).

Sageli pole kaasaegse inimese lõualuud piisavalt suured, et nelja tarkusehammast ära mahutada. Seetõttu põhjustavadki tarkusehambad enam probleeme kui ülejäänud hambad. Üheksal inimesel kümnest jääb vähemalt üks tarkusehammas ruumipuuduse tõttu igeme alla.

Peetunud tarkusehammas

Kui tarkusehammas ei saa korralikult lõikuda või kasvab ebanormaalselt nimetatakse seda peetunud (impacted) tarkusehambaks. Hammas võib olla kas osaliselt peetunud (kasvab kõveralt ja lõikub ainult osaliselt läbi igeme) või täielikult peetunud (hammas ei suuda end üldse igemest välja suruda ja jääb igemesse varjule). Osaliselt peetunud hambaga kaasnevad valu, infektsioonid ja kõrvalolevatesse hammastesse kiilumine või nende kahjustamine. Täielikult peetunud hambaga võivad kaasneda veelgi tõsisemad probleemid, kui peetunud hammast ümbritsev vahe täitub vedelikuga ja paisub tsüstiks. Selline paisumine võib õõnestada lõualuud, mille tagajärjel kahjustatakse kõrvalasuvaid hambaid, lõualuud või närve. Kui tsüsti ei ravita, võib tsüsti seintest välja areneda kasvaja, mille eemaldamiseks on vaja keerukamat kirurgilist protseduuri.

Mesioangulaarne peetus

Paljud tarkusehammastega seotud probleemid võivad tekkida väheste või üldse ilma süptomiteta, mistõttu kahjustus tekib ilma teie teadmata. On oluline teada, et tarkusehammaste arenedes muutuvad nende juured pikemaks ning luukude tihedamaks. Seega – mida vanem inimene, seda raskem on tarkusehambaid eemaldada ning võib kaasneda rohkem komplikatsioone. Seetõttu tasuks mõelda tarkusehammaste eemaldamisele enne, kui need hakkavad probleeme põhjustama.


Joonis 1: Normaalselt paiknevad tarkusehambad


Joonis 2: Mesioangulaarselt paiknevad tarkusehambad

Joonis 3: Distoangulaarne peetus

Jooni 4: Horisontaalne ja vertikaalne peetus

Peetunud tarkusehammas kasvab tavaliselt nurga all (joonis 3), mis teeb nende eemaldamise veelgi keerukamaks. Peetunud tarkusehambad põhjustavad rohkem probleeme just vanematele inimestele.

 

Kuidas tarkusehambaid eemaldatakse

Tarkusehammaste eemaldamisel kasutatakse spetsiaalseid kirurgilisi tehnikaid, sõltuvalt konkreetsest juhust. Tarkusehammaste eemaldamist õppinud hambaarsti nimetatakse suu- või näo-lõualuu kirurgiks. Kui tarkusehambad on täielikult lõikunud, saab hambaarst regulaarse visiidi käigus kindlaks teha, kas patsient puhastab oma hambaid korralikult ja kas on tekkimas mingeid probleeme (nt hambakivi). Väiksemaid kõrvalekaldeid võib olla võimalik ravida, kuid enamasti on vaja ebanormaalselt lõikunud tarkusehambad siiski eemaldada.

Tarkusehambaid eemaldatakse tavaliselt hambaravikabinetis või teatud juhtudel ka haigla tingimustes. Peetunud hamba korral tehakse igemesse lõige ning igemeserv pööratakse tagasi nii, et hammas on nähtaval. Kui hammast katab luu, siis võib osutuda vajalikuks see enne tarkusehamba eemaldamist kõrvaldada. Hammas võidakse eemaldada korraga ühes tükis, või lõigatakse ta eelnevalt osadeks, mis siis ühekaupa eemaldatakse. Tavaliselt kestab kirurgiline protseduur kuni 1 tund, kuigi see aeg võib varieeruda olenevalt käsilolevast juhtumist. Enamasti saab tavalist elutegevust jätkata mõne päeva möödumisel, olenevalt eemaldatud hammaste arvust ning mõjutatusest.

Enne kirurgilist operatsiooni

Röntgenpilt hammastestEnne kui kirurg teeb tarkusehammaste eemaldamise vajalikkuse kindlaks, teeb ta suu läbivaatuse ning räägib teiega tagajärgedest. Läbivaatus sisaldab ka röntgenpildi (vt fotot) tegemist, mis annab visuaalsele läbivaatusele lisaks olulist infot.  Kirurg räägib teile läbivaatuse tulemustest ning soovitab võimalikku raviplaani. Teie kohta nõutakse põhjalikku tervisealast infot, pöörates erilist tähelepanu allergiatele, ravimitele ja terviseprobleemidele, mis võivad operatsiooni ja/või anesteesiat mõjutada. Kirurg otsib suust märke paistetuse või infektsiooni olemasolust, mõõdab vererõhku ja teisi eluliselt tähtsaid näitajaid, et määrata kindlaks vajalikku anesteesia tüüpi. Oluline on anda talle põhjalikku infot, eriti võetavate ravimite kohta, et kirurgil oleks teie tervislikust seisundist põhjalik ülevaade.

Operatsiooniks valmistumine

  • Riietus. Kandke vaba, mugavat riietust, mille varrukaid annab mugavalt üles käärida. Kui teile tehakse veenisisest (intravenous) anesteesiat, võivad kitsad varrukad muuta selle komplitseerituks.
  • Transport. Paluge kedagi endale appi, kes oleks teile toeks operatsiooni ajal ning aitaks teid pärast koju. Te võita tunda end pärast anesteesiat veidi unisena, mistõttu autojuhtimine on ohtlik.
  • Dieet. Veenisisese anesteesia korral ärge jooge ega sööge vähemalt 6 tundi enne operatsiooni.
  • Ravimid. Järgige kõiki kirurgi poolt tehtud ettekirjutusi ravimite võtmise kohta. Näiteks võidakse teile operatsioonieelselt kirjutada antibiootikume, et vähendada võimalikust infektsioonist tekkida võivaid komplikatsioone.

Operatsiooni käik

Anesteesia. Kaasaegne anesteesia võimaldab läbi viia väga keerukaid operatsioone, ilma et patsient tunneks vähimatki valu või ebamugavust. Operatsiooni käigus võib vaja minna üht või mitut võimalust järgmistest anesteesia tüüpidest:

  • lokaalne anesteesia, mis tuimestab vaid opereeritava ala;
  • naerugaas (lämmastikoksiid) patsiendi lõdvestamiseks
  • veenisisene süst rahustamiseks
  • üldanesteesia, mis paneb patsiendi magama

Sobiva anesteesia liigi valib kirurg.

Kirurgiline protseduur. Tarkusehammaste eemaldamiseks kasutatav meetod sõltub mitmetest faktoritest:

  • hammaste asend
  • hambajuurte pikkus ja kuju
  • ümbritseva luukoe paksus

Kui hambad on täielikult lõikunud, saab nad ükshaaval eemaldada vastavate instrumentide abil. Kui hammast katab ige, tehakse lõige ja keeratakse igemeserv tagasi, et hammas paljastada. Pärast hambaeemaldamist võidakse ige paari piste abil kokku õmmelda, et kudesid koos hoida ja kiirendada paranemist. Niidid võivad ise aja jooksul laguneda või eemaldab need hiljem kirurg ise.

Pärast operatsiooni

Jääkotid paistetuse alandamiseksSinu kirurg annab sulle juhised, mille järgi käituda pärast operatsiooni. Pärast operatsiooni haav veritseb mõnda aega ning ilmselt peab paar tundi hoidma suus marlit, mis aitab verel paremini hüübida. Tegelikult võib isegi tühine veritsus tunduda sulle piisavalt suurena, seetõttu ei tasu sattuda paanikasse, kui haav veritseb veel paar tundi pärast operatsiooni. Kuid kui haav veritseb liigselt ka paari tunni möödumisel, tasub koheselt kirurgiga konsulteerida.

Pärast operatsiooni asetatakse näole jääkotid, mis aitavad paistetust alandada, kuid ei pruugi seda päriselt ära võtta. Mõningane paistetus on normaalsel paranemisel tavaline nähe. Paistetus võib suureneda esimese 2-3 ööpäeva jooksul ja alles siis alaneda. Paranemise käigus võib esineda ka naha värvuse muutmist – algul hallikas-siniseks, hiljem kollakaks, mis mõne päeva möödudes kaob. Samuti võib operatsioonijärgsetel päevadel olla valu, mille vastu kirurg kindlasti sobiva ravimi välja kirjutab.

Dieet

Suu paranemise käigus ei pruugi lõuad nii laialt avaneda kui tavaliselt, kuna nad on veidi kanged ja valusad. Mõne päeva möödudes tasub hakata õrnalt harjutama suu avamist ja sulgemist, et taastada normaalne liikuvus. Söömise ajal tasub jälgida, et ei vigastataks haavade kohal olevat hüübinud vere klompi, kuna see aitab paranemisele kaasa.

Paranemise ajal:
Lubatud Keelatud
  • pehmed söögid
  • vedelikud kõrre abita
  • õrn suu puhastamine
  • suitsetamine
  • kõrrega vedeliku imemine
  • suu jõuline loputamine või puhastamine, mis vigastab vereklompe
  • kõva/kleepuv toit
  • lõugade jõuline liigutamine esimesel 3-5 päeval

Esimesel kahel päeval pärast operatsiooni tasub süüa-juua kerget toitu, kuid joogikõrt ei tasu kasutada, kuna imemine takistab vere hüübimist. Ära loputa suud liiga tugevalt, kuigi kerget loputamist nõrgalt soolase veega võib kirurg sulle paranemise kiirendamiseks soovitada. Väldi tahke ja kleepuva toidu söömist, mis võib lõualuud kahjustada, eriti kui osa luust operatsiooni käigus eemaldati. Pea meeles, et suitsetamine segab vere hüübimist ja aeglustab paranemist. Esimesel päeval pese suud õrnalt ka hambaharjaga, vältides vereklompide puudutamist.

 

Võimalikud riskid ja komplikatsioonid

Tarkusehammaste eemaldamine on levinud protseduur, mis harva (kui üldse) põhjustab tõsiseid komplikatsioone. Kuid nagu iga kirurgilise protseduuri korral, tasub siiski arvestada võimalike komplikatsioonidega ning neist kirurgiga rääkida enne operatsiooniga nõustumist.

Need potentsiaalsed komplikatsioonid on:

  1. Infektsioon. Alati kui kudesid vigastatakse, on võimalus ka hilisemaks infektsiooni tekkeks. Iga infektsiooni tasub võtta tõsiselt ning sellest kirurgile teatada, et see saaks välja kirjutada sobivad antibiootikumid. Infektsioonist annavad märku palavik, ebanormaalne paistetus, soolane või jätkuvalt halb maitse suus ning mäda teke.
  2. Vigastus. Potentsiaalselt võivad tekkida kõrvalhammaste täidiste, hammaste enda või ümbritseva luukoe kahjustused.
  3. Kuiv hambasomp. Seda mõistet kasutatakse kirjeldamaks olukorda, mis areneb tühjas hambasombus välja normaalse verehüübe häirimisel. Kui mingil põhjusel (nt suitsetamine või toidu närimine) ei saa hambasombus tekkida korralik verehüüve, jääb hambasomp kuivaks ja paraneb tunduvalt aeglasemalt. Kuiv hambasomp võib olla küllaltki valus, kuna luu on paljastatult õhu, toidu ja vedelike käes. Sellise valu ilmnemisel paari operatsioonijärgse päeva jooksul tuleb koheselt pöörduda kirurgi poole.
  4. Tuimus. Mõnikord paiknevad suu peamised närvid tarkusehammastele väga lähedal, mistõttu operatsiooni käigus neid ärritatakse. Selle tagajärjel võib tekkida paresteesia või anesteesia st antud närvi poolt quot;teenindatavas" piirkonnas tekib kas osaline või täielik tuimus. Sõltuvalt närvi funktsioonist võivad olla tuimad või veidi kipitavad kas huuled, keel, põsed, lõug, igemed või hambad. Tavaliselt on tuimus vaid ajutine, kuid harva võib kesta ka pikemat aega.
  5. Põskkoopa komplikatsioonid. Mõnikord asub ülemine tarkusehammas põskkoopale väga lähedal ja hamba juured võivad olla tunginud põskkoopasse. Hamba eemaldamisele võib järgneda põskkoopa kuivendus või valu (sinusiit). Tavaliselt on need komplikatsioonid ajutised, kuid nende jätkumisel tasub konsulteerida kirurgiga.
  6. Juure killud. Vahetevahel on juured eriti pikad või haprad, ning juurest võib murduda operatsiooni käigus väike tükike. Enamasti see eemaldatakse, kuid kui ta asub liiga lähedal mõnele närvile või eemaldamine võib ohustada kõrvalolevaid hambaid, võib kirurg otsustada jätta murdunud tükk oma kohale. See ei põhjusta enamasti pika-ajalisi probleeme ning tükikest saab jälgida röntgenikiirte abil.
  7. Lõualuu murdumine. Väga harvadel juhtudel võib tarkusehammaste eemaldamise käigus murduda lõualuu, eriti siis, kui luu on õhuke ning hambad on omavahel eriti keerukalt põimunud. Röntgenpildi abil tehakse probleemne koht kindlaks ja kirurg saab asuda seda ravima. Isegi kui lõualuu ei murdunud, võib ta olla osalise luueemalduse tõttu veidi nõrgem. Seetõttu ei tohiks närida jõuliselt, et mitte tekitada lõualuule paranemise ajal lisapingeid.
  8. Lõualiigese valu või ebanormaalne funktsioneerimine on tarkusehammaste eemaldamisel harvad tagajärjed, kuid nende ilmnemisel tuleb probleemi kindlasti ravida.