Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Suuhügieen ja hammaste eest hoolitsemine › Vähenenud süljeeritus - põhjused ja tagajärjed - 1.osa

Vähenenud süljeeritus - põhjused ja tagajärjed - 1.osa

 0 häält
Torsten W.RemmerbachTõlkinud:Dr Katre Mugu
21.nov. 2005
See artikkel annab ülevaate sülje tähtsusest. Järgneb suukuivuse (xerostomia) põhjalikum käsitlemine. Võrreldakse kserostoomia esinemise põhjusi ja seoseid süljenäärmete funktsioonihäirete vahel. Viimases osas kirjeldatakse mõningaid tähtsamaid süljenäärmete haigusi, mis esinevad eelkõige eakamatel patsientidel.
Loe ka neidHambapasta Biotene Sülg ja suu kaitsemehhanismid Süljetestid

Ülevaade artiklist

See artikkel annab ülevaate sülje tähtsusest. Järgneb suukuivuse (xerostomia) põhjalikum käsitlemine.Võrreldakse kserostoomia esinemise põhjusi ja seoseid süljenäärmete funktsioonihäirete vahel. Viimases osas kirjeldatakse mõningaid tähtsamaid süljenäärmete haigusi, mis esinevad eelkõige eakamatel patsientidel. Ehk abistab see artikkel hambaarste, arste ja vanadekodude hoolduspersonali süljenäärmete haiguste diagnoosimisel.

Sülje tähtsus

Süljel on tähtis osa suuõõne tervises ja inimese füüsilise heaolutunde tagamisel. Sülje ülesandeks on regulatsioon, hambakõvakudede ja ülemisi hingamisteid vooderdavate ning piirnevate pehmete kudede puhtuse säilitamine. Sülg on varaseks markeriks erinevatele haigustele, sealhulgas süsteemsetele.

Vähenenud süljeerituse sümptomaatika

Olenemata põhjustest, tekitab vähenenud süljeeritus patsientidele kaugeleulatuvaid kaebusi. Nad kaebavad tugevasti väljendunud kuivustunde üle suupiirkonnas.Seda kirjeldatakse keele kleepumisena pehmetele kudedele, põskedele ja suulakke. Sagedasemad kaebused on veel keele ja suu põletustunne (glosso-,stomato-dynia),väljendunud suulehk, neelamisraskused, artikulatsioonihäired. Proteesikandjad kaebavad valu kõrgenenud rõhu tõttu ning probleemiks on ka ülemise proteesi püsivus. Sülje vähesusega kaasuvad sageli kõrgenenud kaarieserisk, hammaste liikumine (parodondihaiguste lisandumisel), söögitorupõletikud (oesophagitis), sealhulgas refluksösofagiidi esinemine, huulte lõhenemine ja seeninfektsioonid (candida proteesistomatiit).


Kui "sülg puudub"...Intensiivse suukuivuse (primaarse Sjögreni sündroomi korral) tagajärjel atroofiliseks muutunud, kuiv-kleepuv (kurruline) keele pealispind.Vasemas suunurgas kuivanud huultel on näha ragaad.

 

Ekstraoraalsed sümptomid: Nina- ja vaginaallimaskestade kuivus, silmade kipitustunne, valgustundlikkus, naha sügelemine, genitaallimaskesta retsidiveeruvad infektsioonid, raskendatud ja valulik koitus.

Vaatamata arvukatele sümptomitele mängib sülg teisejärgulist rolli (hamba-)arstide teadlikkuses. Ikka jälle kaebavad patsiendid, et hambaarst ja perearst ei pööra tähelepanu nende suukuivuse probleemile.

Bromet´i uuringu (1999) järgi vaid 10 % hambaarstidest diagnoosis õigesti ja õigeaegselt suukuivusega patsientidel Sjögreni sündroomi.

Epidemioloogia

Kui sageli esineb kserostoomiat?

Sreebny uurimise (2000) järgi rahvastiku koguhulga kõigis vanuseastmetes on suukuivuse esinemissagedus 14-28 %, kusjuures naised kaebavad sagedamini kui mehed.

Narhi uurimuse (1992) järgi kserostoomia esinemissagedus vanusega tõuseb: küsitletud 341 mehest ja naisest vanuses 75-85 aastat, esines kserostoomiat 46 %-l.

Kanapka küsitluse (1989) järgi ilmneb, et vaid 8 % patsientidest pöördub suukuivuse probleemiga hambaarsti poole.

Süljeerituse mõõtmine

Süljeerituse mõõtmine on aluseks sülje produktsiooni mõistmisel ja võimaldab uurida süljenäärmete alaproduktsiooni põhjusi. Sülge defineeritakse kui eritist, mida produtseeritakse ja väljutatakse suus kõigi süljenäärmete poolt. (glandula parotis, gld.submandibularis et sublingualis ja arvukad väikesed süljenäärmed)

Kogusülg on oraalse niisutuse indeksiks ning kajastab peasüljenäärmete ainevahetust.

Mis on normaalne? Mis on haiguslik? Milline on süljeerituse objektiivne piirväärtus suukuivuse puhul?

Spontaanne või stimuleeritud sülg

Eristatakse kahte liiki sülge, mis erinevad ka keemilise koostise poolest: nn. rahulolekusülg, mida produtseeritakse pidevalt 12h suurte ja väikeste süljenäärmete poolt. Seda saab koguda ja mõõta. Päevas produtseeritakse ca 350ml rahulolekusülge.

Ärritussülg ehk  stimuleeritud sülg seevastu moodustatakse ärrituse mõjul, eelkõige söömisel. Seda saab stimuleerida sidrunhappe doseerimisel või parafiini mälumisel. Päevas produtseeritakse ca 250ml.

Kuna päevas erituvat sülge ei ole võimalik koguda, siis määratakse stimuleeritud ja stimuleerimata kogusülg ühe minuti jooksul moodustuva sülje järgi.

Sülje koostis

Tähtsamad anorgaanilised koostisosad:
Na,K,Ca,Mg,F,fosfaat,kloriid,hüdrogeenkarbonaat

Tähtsamad orgaanilised koostisosad:
a-amülaas, lüsotsüüm, laktoferriin, stateriin, mutsiin, makromolekulaarne glükoproteiin,  katioonne ja anioonne glükoproteiin, fosforiga seotud glükoproteiin, dimeerne immunoglobuliin G, immunoglobuliin M, sekretoorsed komponendid.

Põhikomponent: vesi 99 %

Ealised erinevused

Kirjandusest järeldub, et stimuleerimata kogusülg vanusega väheneb, kuid parafiini mälumisega stimuleeritud ärritussülje kogus ei muutu oluliselt vanuse tõustes. Seega saame uuringutele tuginedes osaliselt nõustuda, et süljenäärmete funktsioon ei sõltu vanusest. Järelikult on suukuivus pigem süsteemsete või eksogeensete faktorite tagajärg. Histoloogiliste uuringute järgi Glandula parotise ja Gld.submandibularise acinus väheneb kuni 40 % eakatel patsientidel. Acinus'e atroofiale kaasneb näärme parenhüümi rasvumine ja fibroseerumine. Rahulolekusülg produtseeritakse eelkõige väikeste süljenäärmete poolt (70%) ja vaid 15% parootise poolt. Stimuleeritud ärritussülg produtseeritakse 50 % ulatuses parootise poolt.

Sülje keemilise koostise muutumine vanusega on samuti vaieldav.  Astor'i uuring (1999) näitab, et mutsiini lisamisel ja samaaegsel ptüaliini eemaldamisel moodustub venivam ja paksem sülg.

Alumise piirväärtuse määramine

FDI-raporti (1992) järgi võetakse stimuleerimata kogusülje referentsväärtuseks 0,29-0,41 ml minutis ning stimuleeritud kogusüljel 1-2 ml. Sialomeetrilised mõõtmised tuleb läbi viia standardtingimustel, arvestades bioloogilsi faktoreid, mis süljeeritust mõjustavad (nagu vanus, sugu, füüsiline ja psüühiline seisund, bioloogiline rütm). Seetõttu on raske kindlaks teha alumist piirväärtust, mis iseloomustaks haiguslikult vähenenud süljeeritust. Mitte igaüks, kellel süljeeritus allpool piirväärtust, ei kaeba suukuivuse üle või pole üldse haige. Seevastu kaebavad mõned patsiendid suukuivuse üle, kuigi neil on mõõdetud süljekogus normi piires.

----------

Järgneb

Märksõnapilv