Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Suuhügieen ja infektsioonid › Tavalise ja Biotene hambapasta toime võrdlus - 1.osa

Tavalise ja Biotene hambapasta toime võrdlus - 1.osa

 0 häält
J. B. Epstein, jtTõlkinud:Meelis Rajasalu
15.okt. 2002
Oral Balance geeli ja Biotene® hambapasta topeltpime ülemineku katse platseeboga võrreldes järgneva kiiritusraviga kserostoomia patsientidel
Loe ka neid

Ülevaade

Sügava kserostoomiaga patsientidel, kellel järgneb pea ja kaela kiiritusravi, esineb kaebusi seoses suu kuivusega, proteetiliste aparaatide kasutamisega, kõnega ja maitsmismeelega. Lisaks sellele võib kserostoomia põhjustada oraalsete infektsioonide ja ohjeldamatu hammaste demineralisatsiooni riski. Kõneall oleva Oral Balance geeli ja Biotene® hambapasta kasutamist võrreldes karboksümetüültselluloosi geeli ja kommerts-hambapastaga hinnati kahenädalase topeltpimeda ülemineku katse abil. Oral Balance geeli ja Biotene® hambapasta leevendavad efektid olid paremad, kui platseebol. Kõneall olevate vahendite kasutamisel ei märgatud toimet Candida liikide ja kariogeense mikrofloora kolonisatsioonile.

1. Sissejuhatus

Suu tervise ja funktsiooni kohalt on oluline sülje produktsioon ja sekretsioon. Kserostoomia komplikatsioonid kerkivad esile suu sekreetide toime tõttu suuõõne mikrobiaalsele kolonisatsioonile, hammaste demineralisatsioonile ja vähenenud remineralisatsioonile, hambaproteesi retentsiooni vähenemisele, limaskesta dehüdratsioonile ja atroofiale, vähenenud ainete kõrvaldamistase suust (sealhulgas mikroobid ja toidujäägid), vähenenud antikehade ja ensüümide toime suus ning vähenenud suukudede niisutamine. Tavalised komplikatsioonid hõlmavad vohavat hambakaariest, kandidoosi, limaskesta atroofiat ja põeltust, raskusi hambaproteeside retentsioonis ja kasutamises, raskendatud rääkimist ja neelamist ning vähenenud või muutunud maitsemeelt.

Järgneva kiiritusraviga kserostoomia ravimine on keeruline. Kui säilib näärme residuaalfunktsioon, on võimalik näärme funktsiooni stimuleerida lokaalsete vahendite või süsteemsete medikamentidega. Kui sülje produktsiooni pole siiski võimalik stimuleerida, on vajalik sümptomaatiline ravi ning kserostoomia võimalike komplikatsioonide ennetamine ja ravi. Kui sülge ei saa stimuleerida, kaalutakse niisutavate tegurite ja sülje asendajate kasutamist. Enamus hetkel saada olevatest kommertstoodetest põhinevad karboksümetüültselluloosil. Kuid need tooted ei stimuleeri sülje mittenjuutonlikke omadusi ning ei sisalda spetsiifilisi antibakteriaalseid komponente (sealhulgas antikehi) või ensüüme ja teisi sülje komponente. On vähe uuringuid, mis võrdlevad hetkel saada olevaid suu niisutajaid/sülje asendajaid.

Laclede Professional Products (Gardena, CA) on arendanud ja turustanud Kanadas ja USAs mitmeid tooteid kserostoomia raviks. Kliinilises töös on meie kogemus, et paljud patsiendid leiavad Laclede tooted olevat aktsepteeritavad. Siiski ei ole olnud uurimust, mis demonstreeriks toodete ensüümkomponentide, lüsosüümi ja laktoferriini tõhusust. Ensüümidel, lüsosüümil, sialoperoksüdaasil ja laktoferriinil on näidatud olevat antimikroobne toime suuõõnes. Candida liigid on tundlikud peroksüdaasi süsteemile. Laktoperoksüdaasi, tiotsüanaadi või teiste oksüdeerivate kofaktorite põhilised substraadid ja vesinikperoksiid on olemas ja omavad allikat süljes suu bakteritest. On näidatud, et ksülitool vähendab kaariese aktiivsust, mõjutades streptokokkide arvu suus ja stimuleerides sülje produktsiooni. Tootes olevate erinevate ensüümide kaasamise eesmärk on asendada puuduva süljeensüümi aktiivsus, et mõjutada suuõõne tervist ja haigust.

See uuring katsub hinnata Oral Balance geeli ja Biotene® hambapasta kliinilist aktsepteeritavust, pöörates tähelepanu märkidele ja sümptomitele, ja hinnata toodete koostisosade potentsiaalseid mikrobioloogilisi efekte. Kui suu mikrobiaalset kolonisatsiooni, eriti Candida liikide oma, ja kariogeenset mikrofloorat saab mõjutada, võib see viia suuloputusvahendite valikule.

2. Materjalid ja meetodid

Uuringu jaoks olid sobivad püsiva kserostoomiaga patsiendid, kellele järgnes kiiritusravi pea ja kela piirkonnas; saadi informeeritud nõusolek. Patsiendid jagati randomiseeritult kahte gruppi, üleminekuga pärast iga perioodi kahenädalast ravi, et hinnata Oral Balance geeli ja Biotene® hambapastat võrreldes platseeboga. Oral Balance geel koosneb 2% hüdroksüpropüül metüültselluloosist, piimhappest, sorbitoolist, ksülitoolist ja metüül/propüül parabensoehapetest. Platseebo oli karboksümetüültselluloos geelile sarnase koostise ja maitsega ja kommertshambapasta. Kõik oli pakendatud identselt. Patsiente juhendati kasutama suugeeli vähemalt 4 korda päevas ja hambapastat vähemalt 2 korda päevas. Patsientidel kästi loobuda katse ajal kasutamast mistahes teist hambapastat või suuvett.

2.1. Kliiniline ja laboratoorne jälgimine

Patsientidel lasti määrata visuaalsel skaalal järgnevate sümptomite raskus: suu kuivus puhkehetkel, suu kuivus söömisel, suu kuivus ärgates või öösel, raskus rääkimisel suu kuivuse tõttu, neelamisraskus suu kuivuse tõttu, vähenenud maitse, muutunud maitse, hammaste tundlikkus temperatuurile, hammaste tundlikus magusale, suu (limaskesta) tundlikkus vürtsikatele toitudele/hambapastale. Skaala otspunktid olid: kõrvetav suu kuivuse küsimustele, väga raske rääkida suu kuivuse tõttu, maitse puudumine või jube maitse, ja valulikud hambad skaala vasakul poolel ning normaalne või kaebusteta paremal poolel. Seega madalamad väärtused esindasid tõsisemaid kaebusi. Lisaks sellele kasutati skaalat määramaks toote maitset, konsistentsi, määrdeefekti ja üleüldist toimet. Suuloputuse ja hambapasta kasutamise sagedus märgiti üles eraldi ning hinnati tagastatud toodete kogust. Patsiente hinnati enne ravi alustamist, esimese raviperioodi lõpul (2 nädalat) ja 3 nädalat hiljem teise uuringuperioodi lõpul ning esimesele katse perioodile järgnes 1 nädalane väljauhtumise periood.

Puhkeseisundi ja stimuleeritud süljeerituse sülge koguti 5 min. jooksul. Sülge koguti hommikul või keskpäeval. Patsientidel lasti rahulikult istuda ning lugemine ei olnud lubatud. Stimuleeritud süljeerituse kogumine viidi läbi pärast puhkeseisundi oma. Uuringusse kaasati patsiendid, kelle süljeeritus oli vähem kui 0,3 ml/min puhkeseisundis ja 1,0 ml/min stimuleerituna.

Süljeproove vajati kariogeensete organismide kultuuride jaoks. Stimuleeritud tingimustel koguti võimalusel 1 ml sülge ja kui seda kogust ei saadud, võeti suu loputusproov loputamisel füsioloogilise lahusega 1 min vältel. Saadud proovist tehti lahjendus 1:10. Valmistati veel kolm lahjendust ning iga lahjendust kasutati Streptococcus mutansi ja Lactobacilluse liikide kvantitatiivse kultuuri saamiseks. Lahjendustel lasti kuivada valitud agarsöötmete pinnal. Alused kuivatati ning asetati gaasisegusse (95% N2 ja 5% CO2) ja inkubeeriti 37°C juures 2 päeva. Alustelt otsiti pärast inkubeerimist mikroskoobiga S. mutansit ja Lactobacillust. Olemasolevate bakterite arv loendati kolooniate arvu järgi tilga kohta ja salvestati kui organismide arv 1 ml sülje kohta. Kõrge kaariese risk määratleti, kui S. mutansi arv oli võrdne või suurem kui 105 ja kui Lactobacilleuse arv oli võrdne või suurem kui 104. Candida liikide leidmiseks inkubeeriti vastava agarsöötmega aluseid 30 ja 37°C juures ja 48 tunni möödudes loendati kolooniad. Esialgne Candida identifitseerimine teostati koloonia morfoloogia ja grami värvingu põhjal. Hiljem identifitseeriti eraldi C. albicans.

2.2. Analüüs

Statistlised analüüsid ravi efektide hindamiseks viidi läbi, kasutades Mann-Whitney-Wilcoxon mitteparameetrilisi teste, võttes arvesse kaheperioodilist ülemineku katset. Kui tulemuse vastus ei näidanud statistiliselt erilisi erinevusi ülemineku efektides, hinnati ravi efekte, kasutades mõõtmisi mõlemas perioodis. Nende puhul, kellel aga esines märkimisväärne erinevus ülemineku efektides, hinnati ravi efekte, kasutades ainult esimese perioodi mõõtmistulemusi.

Loe artikli 2.osa

Märksõnapilv