Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid patsiendile › Ortodontia › Miks ja Millal? - Sagedased küsimused ortodontias

Miks ja Millal? - Sagedased küsimused ortodontias

 0 häält
Triin JagomägiTriin Jagomägi
ortodont
02.nov. 2001
Kuidas tekivad hambumusanomaaliad ja miks on vaja neid ravida? Millal alustada ortodontilise raviga? Miks valed harjumused (nt infantiilne neelamine, näpu imemine) põhjustavad ortodontilisi probleeme?
Loe ka neid

Ortodontilise ravi käigus võib muuta hammaste asendit, parandada hambakaarte kuju ja funktsiooni. Ravi võib muuta ka näo üldist väljanägemist ning lihaste ja liigeste funktsioone. Hambad muudavad oma asendit aparaatide poolt tekitatud nõrga jõu mõjul. Ravi kestus võib ulatuda kuudest kuni aastateni, sõltuvalt hambumusanomaalia raskusest ja patsiendi vanusest. Erinevates vanuseperioodides võib kasutada väga erinevaid aparaate. Kasvavate laste hambumusanomaaliate ravi erineb täiskasvanute omast.

Kuidas hambumusanomaaliad tekivad?

Hambumusanomaaliad tekivad väga erinevatel põhjustel:

  • lõualuude erinev kasv,
  • liiga vara eemaldatud piimahambad,
  • liiga kauaks suhu jäänud piimahambad,
  • halvad harjumused (näiteks näpu või keele imemine, vale neelamine),
  • traumad,
  • suuhingamine
  • jne.

Mõned probleemid on kaasasündinud, mõned pärilikud ning mõned omandatud aastate jooksul.

Ortodontilise ravi käigus on võimalik lahendada paljusid probleeme:

  • ruumipuudusega asetsevad ning kuhjunud hambad;
  • suure sagitaalse lahiga või negatiivse sagitaalse lahiga hambumus;
  • lahihambumust (hammas/ hambagrupp ei ole kontaktis antagonisthammastega);
  • vahed hammaste vahel (treemid, diasteem);
  • liigsed, peetunud või puuduvad hambad;
  • kitsad hambakaared;
  • lõualuude erinev kasv, rist- või käärhambumus
  • jne.

Miks hambumusanomaaliaid ravida?

Ravi on vaja nii funktsionaalsetel kui ka esteetilistel kaalutlustel. Kui hambakaarte funktsioon pole tagatud, siis võib tekkida rida probleeme (ebaefektiivne mälumine, hambagruppide ja liigese ülekoormus, mälumislihaste liigne pinge, valud kaela ja pea piirkonnas jne.)


Risthambumus

Paljud hambumusanomaaliad mõjutavad kindlasti inimese välisilmet ja esmamulje kujunemist sellest inimesest. Nähtavate hambumushäirete puhul püütakse oma tegevust kontrollida, nii et hambad oleksid võimalikult vähe nähtavad. Sellistel juhtudel võib kannatada inimese enesehinnang.

Teadusuuringud on näidanud, et füüsilist atraktiivsust hakkavad lapsed hindama väga vara. Kolme- ja neljaaastased teevad juba selget vahet näo poolest atraktiivsetel ja vähem atraktiivsetel kaaslastel. Koolikaaslaste narrimine on suurem ja seotud tugevasti hambumusanomaalia olemasoluga. Kuhjunud hambaid on raskem puhastada, kuna kattuvad hambad moodustavad hambaharjaga raskesti juurdepääsetavaid kohti, kuhu koguneb katt ning tekivad soodsad tingimused kaariese ning parodondihaiguste arenguks.

Normist suurema kaldega ülahammastel on palju suurem oht kahjustuda trauma tagajärjel. Need hambad on liigselt etteulatuvad või pole alalõua poolt kaitstud ning seega võtavad nad vastu suurima jõu löögil või kukkumisel.

Kasvaval lapsel võib hambakaarte vale asend põhjustada lõualuude ebaühtlase kasvu süvenemist.

 

Millal alustada ortodontilise raviga?

Erinevates maades on väga erinevad ravitaktikad. Varajase ravi suunaga maades püütakse ennetada tõsisema hambumusanomaalia väljakujunemist ning võimalikult varakult tagada lõualuude normaalne funktsioon ning areng. Hilisema ravitaktikaga maades ravitakse juba väljakujunenud anomaaliat.

Kui lapsevanemal või hambaarstil tekib kahtlusi, et lapse hambad ei kasva päris õigesti, siis tuleks kindlasti pöörduda ortodondi poole. Ortodondilt kuulete, millal on antud probleemi õige aeg ravima hakata ja milliseks kujuneb ravi pikkus. Põhiline ravi toimub vahetuva hammaskonna perioodis ja varases jäävhammaskonna perioodis, kuid mõningate hambumusanomaaliate puhul tuleb raviga alustada juba piimahammaskonna perioodis.

Lõualuude kasvu erinevust on võimalik ravida kasvaval lapsel. Kui kasvuperiood on läbi, siis ei saa enam suures ulatuses suunata lõualuude kasvu. Täiskasvanutel ravitakse erineva suurusega lõualuude kasvust tingituid hambumusanomaaliaid ortognaatilise kirurgia abil. Kasvavatel lastel aga saab lõualuude erinevat kasvu suunata funktsionaalsete aparaatidega kasutades ära lapse kasvamist.

Üheks ruumipuuduse põhjustajaks on enneaegselt eemaldatud piimahambad. Kui piimahammas eemaldatakse mingil põhjusel aasta ennem jäävhamba lõikumist, siis tuleks kasutada ruumi säilitamiseks kohahoidjat. Juhul, kui kohahoidjat ei kasutata, siis nihkuvad kõrval olevad hambad tühjale kohale ja jäävhambal ei jää enam ruumi lõikumiseks. Eriti oluline on kohahoidja kasutamine teise piimamolaari enneaegsel eemaldamisel. Kui eemaldatud on mitmeid piimahambaid, siis kohahoidjana sobib ka linguaalkaar.


Kohahoidja

 

Miks valed harjumused põhjustavad ortodontilisi probleeme?

Infantiilne neelamine

Üheks sagedamini esinevaks harjumuseks on infantiilne neelamine ehk keele surumine hammaste vahele neelamise ajal. Raskematel juhudel võib keel asetseda hammaste vahel isegi puhkeolekus. Normaalsel neelamisel peaks keel asuma suulae eesmises osas. Inimene neelab umbes 2000 korda ööpäeva jooksul. Igal valel neelamisel surutakse keel korraks hammaste vahele, see kestab lühikest aega ja nõrga jõuga, kuid sagedasti. Kõige efektiivsemaks hambaid nihutavaks jõuks ongi nõrgad, kuid kestvad jõud. Imikud ja väikelapsed neelavad keel igemete ja hammaste vahel. Hiljemalt seitsmendaks eluaastaks peaks neelamistüüp olema muutunud ning keel peaks asetsema neelamisel suulae eesmises osas ning hambad olema kontaktis. Kui keel asetatakse neelamisel hammaste vahele, siis suu ja põskede lihased töötavad sarnaselt imemisliigutusele. Vale neelamise puhul kujuneb välja lahihambumus, kus ülemised ja alumised hambad ei kattu ja ülemised esihambad võivad olla liigse kaldega. Osad lapsed asetavad keele külgmiste hammaste vahele. Selle liigutuse tulemusel jääb vahe ülemiste ja alumiste külgmiste hammaste vahele.


Infantiilne neelamine

Valede harjumuste puhul tuleks alustada ravi harjumusest loobumisega. Harjumusel on suur jõud ning ümberõppimine võib võtta väga palju aega ja kindlasti nõuab see palju enesekontrolli ning pereliikmete abi. Ortodontilist ravi pole mõtete teha, kui harjumus jätkub endisel kujul, sest me võime aparaatidega hammaste asendeid muuta, kuid aparaatide eemaldamisel ja harjumuse jätkumisel kujuneb uuesti välja algsituatsioon. Soovitatav on kasutada müofunktsionaalset ning logopeedilist ravi. Ortodondil on võimalik valmistada suust eemaldavaid aparaate, mis teevad keele hammaste vahele paneku raskemaks, see nõuab head patsiendi koopereerumist.

 

Kõige olulisem oleks, et laps saaks ise selgeks vahe õige ja vale neelamise vahel. Hea on seda teha peegli ees ja täiskasvanu kaasabil.

Õige neelamine: keel on suulaes, keeletipp on eesmiste ülemiste hammaste taga ja hambad on neelamisliigutuse ajal kontaktis.

Vale neelamine: neelamisliigutuse ajal on keel näha eesmiste või külgmiste hammaste vahelt, hambad ei ole kontaktis.


Keelekaitse

Harjutus õige neelamise õppimiseks:

Õiget neelamist on hea õppida vedelikku täis suuga. Näole tuleks manada naeratus, nii et hambad paistaksid ja huuli ei tohiks kokku panna. Valesti neelatades pääseb vedelik suust välja.

Neelamisliigutusel tuleks tunnetada, et töötavad kaela ja neelu lihased, mitte aga põse ja huulte lihased. Paljud valesti neelajad ei tea isegi, et nad midagi valesti teevad. Neelamine on niivõrd loomulik tegevus, et sellele ei pöörata tähelepanu.

 

Näpu imemine

Paljud lapsed imevad näppu, sagedamini just pöialt. Kui pöidla imemise harjumus lõpeb piimahammaskonna perioodis, siis jäävhammaste lõikumisel võib ortodontilisi probleeme mitte esineda. Mida vanem laps ja mida pikemalt ta pöialt imeb, seda tõsisem hambumusanomaalia võib kujuneda.

Miks väikelapsed imevad pöialt? See tundub neile lihtsalt heana. Imemisrefleks on imikute põhimisi reflekse. Imemine on väikelapse põhitegevus, mis teeb teda õnnelikuks ja suurendab turvalisuse tunnet. Erinevatel lastel on väga erinev imemisvajadus. Stress on faktor, mis suurendab imikute imemisvajadust. Lutist võõrandamise perioodil võib laps asendada puuduva luti näppudega. Näpu, sagedamini pöidla imemisel kujuneb välja hambumus, kus ülemistel esihammastel on liigne kalle, alalõua kasv on pärsitud. Näpu suhu mineku kohal asub lahi. Nagu kõikide valede harjumuste puhul tuleks ravi alustada harjumuse kõrvaldamisega, hiljem lisandub vajadusel aparatuurne ravi.

Antud kirjatükis sai käsitleda vaid mõningaid probleeme ortodontia valdkonnast. Paljusid hammaste- ja lõualuude kasvuga seotud probleeme saab ennetada ja vajadusel efektiivselt ravida, kui seda teha õigel ajal.

Märksõnapilv