Hammaste pinnamõrad ja täkked

3. mai 2002


Enamikul täiskasvanutest esineb hammastel vaevumärgatavaid pragusid ja täkkeid, mis neile mignit moodi häda ei tee. Millest need tekivad ja millal need vajavad ravi?
Vaata lisaks:

Bruksism paneb hambaid krigistama
Hammaste ja hambajuurte murrud

Hammaste pinnamõrad on tilluksed praod ning täkked hamba pinnal (ehk abfraktsioonlesioonid), mis tekivad hammaste loomulikust pingest ja paindumisest (eriti kõvemate toitude närimisel). Iga kord kui te oma hambaid kokku surute või tugevamalt mälute, avaldate hammastele rõhku, mis lõpuks võib tekitada hambaemaili sisse väiksemaid või suuremaid mõrasid.

Eriti sagedasti asuvad sellised mõrad hambakaelte juures või isegi veidi igemepiiri all ning neid võib ise avastada ka tavalise peegli abil. Selliste mikropragude olemasolu ning iseloomu kontrollib hambaarst regulaarselt läbivaatuse käigus.

Hambaemaili mõrad tekivad sagedamini inimestel, kes kannatavad bruksismi all - sellisel juhul avaldatakse igale hambale pikema aja jooksul paarisaja kilost rõhku (eriti öösiti, kui inimene ei suuda oma lõualuude tegevust tahte abil kontrollida). Sellised pindmised hambamõrad on eriti levinud täiskasvanutel, eriti vanuritel. Tavaliselt tekivad mõrad premolaaridesse ning molaaridesse, kuid olenevalt indiviidist võivad asuda ka teiste hammaste pindadel.

Pinnamõradega hambad pole üldjuhul kaariesele vastuvõtlikumad, kui terved hambad, kuid kuna mõrad aja jooksul suurenevad ning muutuvad sügavamaks, tekib suurem risk kogu hamba mõranemiseks või killustumiseks.

Hambapindadel asuvad mõrad ja täkked ei tekita valu, kuna need hõlmavad vaid emaili välispinda. Mõnikord võivad mõrad siiski ulatuda ka sügavamale kuni dentiinini ning siis muutuvad hambad tundlikuks.

Kuna pinnapraod tekivad hammaste loomulikust tegevusest, pole neid praktiliselt võimalik vältida. Siiski pole soovitav hammustada katki pähkleid, avada hammastega pudeleid, süüa vaheldumisi väga külma ja kuuma toitu. Kui teil on tekkinud harjumus hambaid krigistada, pöörduge abi saamiseks hambaarsti poole, kes probleemi ulatuse välja selgitab ja vajaliku ravi määrab.

Kuna hambapinnas asuvad praod ei tekita vaevusi ning pole hambale üldjuhul ohtlikud, siis pole neid vajalik ka ravida. Ravimise vajalikkus sõltub eelkõige sellest, kus praod ja täkked asuvad - kui hambaarst märkab, et hammaste kokku panemisel satub eriti suur rõhk vaid paarile hambale, on need hambad suuremas killustumise ohus ning hambaarst (või ortodont) püüab teie hambumust korrigeerida, et seda rõhku vähendada.

Hammastest väljalöödud täkked on võimalik täita komposiitmaterjali või klaasionomeertsemendiga (valge täidismaterjaliga), mis sarnaneb hambaaugu ravimisele. Enamasti on see isegi lihtsam, kuna puurimist pole vaja.

Kui märkate oma hammastel väikseid mõrasid, võiksite neile arsti tähelepanu juhtida järgmise regulaarse visiidi ajal. Kui aga mõradega hambad on muutunud tundlikuks, võiks nende üle vaatamiseks ja vajalikuks raviks hambaarsti juurde siiski minna. Kui hambasse on aga tekkinud lõhe või murdub välja suurem kild, on probleem tõsisem, kuna nii paljastub hamba pulp ehk hambaõõs. See tekitab aga tugevat valu ning on väga vastuvõtlik infektsioonidele - seega tuleks koheselt hambaarsti poole pöörduda.