Hambumuskaped ja splindid

Dr. Kristi Põder
2. nov 2001


Hambumuskapede kasutusala on väga lai ja neid kasutatakse väga paljude mälumisaparaadi funktsioonihäirete ja väärfunktsioonide puhul. Artikkel käsitleb hambumuskapede liike, tööpõhimõtet ja kasutamise näidustusi.

Hambumuskapede kasutusala on väga lai ja neid kasutatakse väga paljude mälumisaparaadi funktsioonihäirete ja väärfunktsioonide puhul. Näidustused:

  • helid lõualiigeses (naksumine, krigin)
  • alalõua liikumise häired ja väsimine (jäikus ja suu avamise takistus, väsimine , lukustumine jne)
  • hammastel ülekoormuse ja bruksismi (st hammaste öine krigistamine või tugev kokkupigistamine)
  • jäljed (hammaste või proteeside murdumine, hamba hoidesidemete häired, läikivad kulumisjäljed krigistamisest jne)
  • valud ja teised võõrad tunded näos (tuimuse tunne näit liigese ümber, korduvad peavalud)
  • kõrvasümptomid (lukus kõrva tunne, vee tunne, kuulmise nõrgenemine, kõrva valu jne)
  • teised ebaspetsiifilised kaebused (tüki tunne kurgus ,neelamisraskused, hääle kähenemine jms) on väga harva esinevad.

Paljudes uurimustes on leidnud kinnitust, et kaped omavad soodsat mõju alalõualiigese düsfunktsiooni sümptomitele. Nende täpne toimemehhanism on siiani lõplikult selgitamata, kuid kõik kaped muudavad üla- ja alalõuahammaste kokkupuute suhet, millest tulenevalt tekib hambumuse muutus, liigespea asendi muutus liigesepesas ja lõualuude keskmise asendi muutus kui ka hambumuskõrguse suurenemine.

Kaped võib jagada toimemehhanismide järgi hambumust juhtivateks ja mittejuhtivateks. Mittejuhtivate hambumuskapede mõte on anda alalõuale hambumusest sõltumatu liikumisvabadus. Juhtivate kapede eesmärgiks on seevastu piirata alalõua liikumist ja juhtida alalõuga ära kahjustatud alalt (näit repositsiooni kape). Lisaks düsfunktsiooni sümptomite ravile, kasutatakse kapesid ka kaitse eesmärgil: vajalikuks võib osutuda hammaste kaitsmine kulumise ja murdumise eest, samuti kroonide ja sildade kaitse, mõnikord ka suu pehmete kudede kaitsmiseks.

Enamlevinud kapede tüübid:

Stabilisatsiooni kape. Sagedamini kasutatav mittejuhtiv kape, vastavalt sümptomitele soovitatakse kanda kogu päev või ainult öösel. Enamasti paigutatakse sellele hambakaarele, kus on vähem hambaid. Kape kasutusaeg sõltub kaebustest.

Kasutusala:

  • alalõua neutraalse asendi leidmiseks
  • hammaste kaitseks öise krigistamise puhul
  • sügavhambumuse korral
  • hammaste kulumise vältimiseks
  • alalõualiigese funktsiooni häirete raviks

Lõdvestuskape (mittejuhtiv kape). Kasutatakse siis, kui soovitakse lihaste kiiret lõdvestumist mälumislihaste spasmi ja lihaste valulikkuse puhul. Kape paigutatakse ülemistele hammastele ja kontaktis on ainult alumised eeshambad ja kape. On oht, et pikaaegsel kasutamisel võivad pikeneda tagumised hambad ja võib tekkida eesmine lahihambumus, seetõttu kasutatakse kapet kuni kaebused on vähenenud ja vajadusel võib üle minna öisele kandmisele või jätkata ravi stabilisatsiooni kapedega. Eesmine repositsioonikape (Farrar kape) On alalõua asendit juhtiv kape, juhib alalõuga ettepoole ja takistab alalõua asetamist traumaatilisse asendisse, andes liigeskapsli kinnitustele paranemis võimalused. Eesmist repositsiooni kapet kasutatakse 4-5 nädalat ja vajadusel jätkatakse öist kandmist või minnakse üle stabilisatsiooni kapele.

Kasutusala:

  • korduv alalõua liigese kapsli väärasetus/paigast nihkumine
  • traumaatiline alalõua liigese põletik

Vaata lisaks:

kape splint