Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2010.a hambaraviuudised › Kuus kõige levinumat müüti hammaste hooldusest

Kuus kõige levinumat müüti hammaste hooldusest

 0 häält
Tuftsi ülikool
http://news.tufts.edu/releases/release.php?id=193
14.aug 2010
Hammaste regulaarsel puhastamisel on palju suurem mõju tervisele kui sageli arvatakse, nentis Tuftsi ülikooli hambaraviteaduse professor Carole Palmer, kummutades kuus kõige levinumat väärarusaama hammaste hooldusest.

Müüt: Vilets hambahügieen mõjutab vaid suuõõne tervist.

«Kõik rasedad vist ei teagi, kuid nende igapäevane toiduvalik mõjutab loote hammaste tervist. Kui ema sööb raseduse ajal ebapiisavalt kaltsiumi, A- ja D-vitamiini sisaldavaid toiduaineid ning saab ebapiisavalt ka valke 14-st rasedusnädalast alates kuni neljanda raseduskuu lõpuni, tekivad tema lapsel täiskasvanueas hammastesse sagedamini augud,» hoiatas Palmer.

 

Müüt: Mida rohkem suhkrut süüa, seda rohkem kaariest.

«Küsimus ei seisnegi mitte niivõrd tarbitava suhkru koguses, vaid selles, kui kauaks suhkur hammaste pinnale jääb,» ütles Palmer. Hambakatu bakterid toituvad söögis sisalduvast suhkrust. Bakterite toimel lahustub suhkur hapeteks, mis tungivad hambavaaba ehk emaili kaltsiumfosfaadi kristallide imeväikestesse vahedesse. Selle tagajärjeks on kristallide osaline või täielik lahustumine. Aja jooksul kujuneb välja kliiniline karioosne kahjustus ehk hambaauk.

«Aukude teket põhjustavad eeskätt just suus aeglaselt sulavad maiustused, samuti rohke suhkrusisaldusega karastusjoogid,» hoiatas Palmer. Uuringute põhjal saavad Ameerika teismelised kuni 40 protsenti kõikidest päeva jooksul tarbitavatest süsivesikutest kätte karastusjookidest. Ka light-jookidele üleminekust pole abi, sest pikas perspektiivis kulutavad kunstlike magusainetega joogid hambaemaili.

 

Müüt: Lapse katkise piimahamba pärast pole tarvis muretseda.

Paljud lapsevanemad usuvad, et piimahammastesse tekkinud aukude pärast pole tarvis muret tunda. «Piimahammastesse ei tohi suhtuda nii, et need tulevad ära ja neile pole vaja tähelepanu pöörata. Või et need vajavad abi ainult siis, kui valutavad. Ka piimahambad vajavad ravimist,» nentis Palmer.

Katkine piimahammas mõjutab selle asemele lõikuva jäävhamba arengut, kahjustades jäävhamba hambakrooni. Enneaegselt väljatõmmatud piimahamba asemel võib jäävhammas lõikuda vääras asendis, ms hiljem nõuab pikaajalist korrigeerimist.

 

Müüt: Osteoporoos nõrgendab vaid luustikku.

«Osteoporoos nõrgendab ka lõualuid ning võib põhjustada hammaste väljalangemist. Toiduvalikus peab olema piisavalt kaltsiumi ning D- ja K-vitamiini, nende ainete puudus nõrgendab ka hambaid,» hoiatas Palmer.

 

Müüt: Hambaproteese kandes muutub toiduvalik ühekülgseks.

«Proteesidega, mis kandjale igati sobivad, võib süüa kõike. Iga päev tuleks juua ka piisavas koguses vett ning närida suhkruvaba närimiskummi, et suu ei kuivaks,» ütles Palmer.

 

Müüt: Kaaries on vaid noorte inimeste probleem.

Hambakaariest leidub ohtralt ka täiskasvanud inimeste hammastes, sest neil tekib igemete taandumine kergemini ja hambad on seetõttu «happerünnakutele» vastuvõtlikumad. Ka paljud ravimid, näiteks diureetikumid, antihistamiinid ja une- ning depressiooniravimid soodustavad hambaaukude teket, sest vähendavad sülje-eritust suus.  Selliste ravimite tarvitajad peaksid päeva jooksul sageli jooma väikestes kogustes vett.

«Täiskasvanud haigestuvad lastest sagedamini ka kroonilistese haigustesse, näiteks suhkurtõppe. Diabeetikutel on aga kaks korda kõrgem parodondiidi risk kui tervetel inimestel,» hoiatas Palmer.