Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2010.a hambaraviuudised › Arstid: hambaarsti vältimise peamine põhjus pole rahapuudus

Arstid: hambaarsti vältimise peamine põhjus pole rahapuudus

 0 häält
Delfi
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=30049191
27.mär 2010
Eesti Hambaarstide Liidu hinnangul ei saa väita, et hambaarsti juures käimist takistab ainult hind – sagedamini on küsimus hoopis väärtushinnangutes.

Eesti Hambaarstide Liidu esimehe Piret Väli sõnul halvenes hüvitise kaotamisega 2009. aastast eelkõige madalama sissetulekuga inimeste võimalus kontrolliks ja ka väiksemate raviprotseduuride läbiviimiseks. "Pikemas perspektiivis võib see aga kaasa tuua suuremad ravikulud seoses tüsistustega, mis võivad ravita jätmisest tekkida," ütles Väli Delfile.

"Samas ei saa selle põhjal üldistada, et hambaarsti juures käimist takistab just ja ainult hind – sagedamini on küsimus hoopis väärtushinnangutes. Hambaarstid näevad tihti patsiente, kes peavad oma hammaste tervise ees prioriteetsemaks muid väljaminekuid – näiteks autot või reisimist," märkis Väli.

"Samuti elab Eestis ka palju inimesi, kes täna hambaarsti juures ei käi, ent kes ei külastanud hambaarsti ka Nõukogude ajal, mil hambaravi oli tasuta. Seega on praegu olulisem kui eales varem mõista ja väärtustada suutervist ning ennetust," sõnas ta.

Väli nentis, et paraku on Eestis patsient jäetud hambaravi eest tasumisel erinevalt üldmeditsiinist riigi poolt täies mahus üksi, millest on ekslikult tõusnud arvamusi, justkui oleks just hambaravi eriliselt kallis. "Palgasaajate igakuisest sissetulekust laekuva 13-protsendilise ravikindlustusmaksu abil tasub haigekassa solidaarsuse põhimõttel osa üldmeditsiiniraviarvetest, nii et paljud inimesed ei aimagi ravi tegelikku kogumaksumust. Samas hambaravist võeti 2009. aastal ära ka viimane, 300-kroonine hüvitis, ning hammaste tervise eest hoolitsemine on täies mahus jäänud patsiendi vastutusele, mistõttu iga patsient tunneb ja teab ravi maksumust isiklikult," märkis hambaarstide liidu juht.

Väli märkis, et hambaraviteenus on meditsiiniteenus nagu iga teinegi, omades kirurgilisele tegevusele võrdseid nõudeid väljaõppe, varustuse ja kontrolli seisukohast. "Erinevus on aga see, et hambaarst vajab igaks vastuvõtuks rohkelt spetsiifilist tehnikat ja materjale. Ainuüksi ühe hambaravikabineti sisustuse minimaalne hind on 0,7-1 miljonit krooni, lisandub ravimaterjalide ja hügieenivahendite kulu, arsti töötasu ning tehnilised kulud. Ravihindade kujundamisel on hambaravis lähtutud analoogsetest kuluarvutustest mis üldmeditsiinis, kuid lisaks on arvestatud, et erinevalt üldmeditsiinist ei saa hambaarst töötasudeks ega investeeringuteks lisaraha riigilt ega Euroopa Liidult."

Hambaarstid panevad inimestele südamele, et vältimaks hilisemaid suuremaid ravikulusid, on väga oluline ennetav hammaste hooldamine. "Selle jaoks saab kõige rohkem ära teha iga inimene ise. Väga oluline on korralik suuhügieen, mis aitab tõkestada suumurede teket. Samuti võiks oma hammaste tervist piisavalt väärtustada, et leida võimalus vähemalt kord aastaski käia läbivaatusel hambaarsti juures. Regulaarne kontroll võimaldab avastada probleemid varakult, mistõttu suuremaid probleeme ega kalleid ravivajadusi ei tekigi, samuti avastatakse arstide kogemuse põhjal just läbivaatuse käigus suu- ja hambahaiguste kõrval ka palju üldhaigustega seotud muutusi."

Eesti Hambaarstide Liit, mis esindab ligi 800 Eesti hambaarsti, peab oluliseks, et kvaliteetne hambaravi on kättesaadav võimalikult laialdaselt. Hammaste ja suuõõne tervis on inimesele väga oluline elukvaliteedi näitaja, mida ei tohiks alahinnata. Kuni riik hambaravi maksumust ei hüvita, võiks iga patsient oma hammaste tervist siiski piisavalt väärtustada – tervisel on hind, aga ka väärtus, ning seda ei tohiks kunagi unustada.