Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2010.a hambaraviuudised › Dr Mare Saag: teiste ravidega võrreldes ei ole hambaravi kallis

Dr Mare Saag: teiste ravidega võrreldes ei ole hambaravi kallis

 0 häält
Päevaleht
http://www.epl.ee/artikkel/486160
15.jaan. 2010
Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja dr. Mare Saagi hinnangul peaks hambaravi hinna üle nurisejad hambaarstide asemel suunama oma pahameele riigile.

Ligi pooltele Eesti vähekindlustatud peredest käib hambaravi eest tasumine üle jõu. Milliseid probleeme ravimata hambad võivad kaasa tuua? 

Ei tohi unustada, et hambakaaries ja igemepõletik on nakkushaigused, mille tekitajad levivad emalt lapsele, mehelt naisele ja vastupidi. Organism on lahutamatu tervik. Hambakaariese või igemepõletiku arenedes levivad mikroobid allolevatesse kudedesse ja sealt edasi vereringesse, kinnitudes veresoonte seintele ja liikudes teistesse organitesse.Mitmete riskitegurite koosesinemisel võib suureneda haigestumise risk või halveneda olemasoleva haiguse prognoos. Nii diskuteeritakse praegu teaduskirjanduses südame-veresoonkonna- ja kopsuhaiguste teemal.Igemehaigustega emadel võivad lapsed suurema tõenäosusega sündida enneaegselt või madala sünnikaaluga. Veresuhkru tase stabiliseerub kergemini igemepõletiku ravi järel jne.

Samas, hambaravi kättesaadavusest rääkides - see sõltub sellest, mis on prioriteedid. On ju juhtumeid, kus sõidetakse kalli autoga ette, aga leitakse, et hambaravi on kallis.

Ma olen kogu teadliku elu pühendanud sellele, et arendada hambaravi kvaliteeti ja me oleme tänaseks jõudnud samale tasemele naaberriikidega. Praegu aga on kahjuks meedias võimendumas halvustav suhtumine, et hambaarstid esitavad ebaõiglaselt suuri arveid. Selline suhtumine rikub tõeliselt tuju.

Kelle vastu siis tuleks suunata kriitika hambaravi hindade üle?

Hambaravi hinnad on seinast seina: me teame, et erinevused olemas ja kõik ei ole võrdsed üheski ainevaldkonnas. Neil, kes tahavad pakkuda hea kvaliteediga teenust, on suured kulud ja hõlptulu sealt ei tule. Hambaarsti töö on raske füüsiline töö ja üksikud kõrged palgad ei tähenda seda, et see oleks Eesti hambaarstide keskmine töötasu. On ebaõiglane, et ajakirjandus suunab praegu kriitika hambaarsti, mitte haigekassa ja riikliku tervishoiukorralduse suunas. Praegu on midagi väga paigast ära, kuid ma ei tea, kes seda rahulolematust rahva hulka külvata tahavad.

Hambaraviga võrreldes - vaadake, mis maksab näiteks silmakae lõikus või mandlite eemaldamine, mis on näiteks juureravist palju lühemad protseduurid. Samuti rahalisest poolest rääkides võib tuua võrdluse– mul on lühikesed juuksed, käin keskmise hinnatasemega salongis ja mul kulub aastas juuksurile umbes 7000 krooni aastas. Ma ei tea endal ühtki oma hammaste eest regulaarselt hoolitsevat patsienti, kelle püsikulud hambaravile oleks sama suured. Paljudel piisab 300-kroonisest visiiditasust.

Eesti on üks kõige vähem toetatud hambaraviga riik Euroopas ja see on riikliku poliitika küsimus. Kogu aeg on nüsitud seda raha, mis on riigieelarvest hambaravile eraldatud.

Näiteks - kui on sõrm umbes ja seal on ligikaudu poole ruutsentimeetrine põletikukolle, siis on ravi tasuta. Kui aga inimesel on igemepõletik, mis on kestnud näiteks üle viie aasta, siis on igemed muutunud, hamba ja igeme vahele on tekkinud haavandunud pind, mille üldpind põletiku keskmise raskusastme juures vastab inimese peopesa suurusele alale. Selline igemetasku on infektsioonile väratiks organismi. Seda haavandunud ala peab aga patsient ravima oma raha eest. See on ebaõiglane.

Kuidas kujunevad hambaravi hinnad?

Mis puutub sellesse väitesse, et hambaarstid on teinud kartellilepingu, siis kogu hinnatöötluse juures on töötanud kuus ülikooli õppejõudu, kes on väga kõrge kutse-eetikaga inimesed. See on olnud töö, mis tehti väga hea tahtega õiglust jalule seada. Hinnad on sellised, et kui kõik kulud on kaetud, siis peab väga planeerima, kui palju jääb ruumi arendamiseks. Igal aastal ei ole võimalik nii palju investeerida, kui palju eriala areng nõuaks, sest hambaravi on väga tehniline ala ja muutub kiiresti.

Praegu on rahva pahameel suunatud hambaarstide vastu, kuigi hambaravi on riigi poolt surutud tervikuna erasektorisse. Seda tehti põhjendusel, et hambaravi on võrreldes muude ravidega niivõrd odav, et seda on inimesed võimelised ise maksma. See on otsustuste küsimus, aga seda pole dikteerinud hambaarstid. Tasuta lõunaid pole olemas ja alati keegi maksab - hambaravi puhul on riiklik otsus, et täiskasvanuna tasub seda patsient.