Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2010.a hambaraviuudised › Pooltel eestlastel pensionipõlves hambutu suu

Pooltel eestlastel pensionipõlves hambutu suu

 0 häält
Õhtuleht
15.Jaan 2010
Kümmekond aastat tagasi otsustasid poliitikud, et erinevalt muust tervishoiust jääb suutervis inimese enda vastutusele ja haigekassa selle eest ei maksa.

Seetõttu ongi Maailma Hambaarstide Föderatsiooni koostatud suutervise atlase andmetel Eesti laste hammaste olukord keskmine, kuid ligi pooled üle 65aastastest eestimaalastest on hambutud. Hiljutise patsientide rahulolu-uuringu järgi käib vähemalt kord aastas hambaarsti juures alla poole täiskasvanutest, pisut vähem kui kolmandik kurdab, et ei pääse arsti jutule – pole raha.

71aastane Muhus elav Hilja on üks neist, kellele käis põletikuliseks muutunud hammaste ravi ja kroonimine rahaliselt üle jõu. «Summa oli kosmiline, nii ei jäänudki muud üle, kui lasta hambad ükshaaval välja tõmmata,» kurdab naine.

Pensionäridele maksab riik kinni 4000 krooni proteeside eest kolme aasta kohta. Hilja oleks nõus osa proteesidest ise kinni maksma, kui selle raha arvelt saaks odavamalt juureravi ja kroonimist.

Hambaravi peab olema kättesaadav igaühele. Kui mitte lausa tasuta, siis mõistlikuma hinnaga kui praegu. Ravimata hambad võivad põhjustada raskematel juhtudel ägedaid põletikke, mis võivad muutuda eluohtlikuks ja lõppeda inimese surmaga.

2000. aastal suri Tartus 44aastane mees hambapõletikule järgnenud tüsistusse. Meest üritasid päästa nii üld-, näo- ja kopsukirurg, kuid mäda oli tunginud juba rindkereõõnde.

Patsientide esindusühingu juht Pille Ilves teab juhtumeid, kus halvas korras hambad on põhjustanud pidevaid palavikke ja bronhiiti, ühel juhul koguni enneaegse sünnituse. «Ma ei tea, kas hambaravi kõrged hinnad on õigustatud, aga ravi kättesaadavus on üks meie inimõigusi ja kui inimene ise ei saa maksta, peab riik appi tulema,» on Ilves veendunud.

«Arvan, et enamik maksumaksjaid sooviks saada elementaarset hambaravi haigekassa kulul,» tõdeb ka hambaarst Piret Vilborn. «Tuleks kehtestada kindel omaosalus, seda ületava hambaravi hinna tasuks haigekassa,» arvab ta.

 

Poliitikud: valiti kahe halva vahel

Sotsiaalministri Hanno Pevkuri sõnul tähendaks hambaravi hüvitiste suurendamine või selle tasuta tagamine olulisi muudatusi haigekassa eelarves. «Kellegi huvides ei ole, et eriarstiabi järjekorrad pikeneksid,» sõnas minister. Pevkur märkis, et kui 2002. aastal tasuta hambaravi kaotati, oli üks argument, et inimestel on endil võimalik palju ära teha. Teine põhjus oli see, et 1990. aastate lõpul pikenesid hambaravijärjekorrad ja turule tulnud erateenusepakkujaid tõstsid hindu. «Täiskasvanute väljajätmine haigekassa teenustepaketist kindlustas laste hambaravi kättesaadavuse,» märgib Pevkur.

Praegu katabki haigekassa täielikult vaid alla 19aastaste noorte hambaravikulud. Pensionärid saavad aastas hambaravihüvitist 300 ja rasedad 450 krooni.