Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2005.a hambaraviuudised › Hambaravihüvitist kasutavad vähesed

Hambaravihüvitist kasutavad vähesed

 0 häält
Postimees
http://www.postimees.ee/141005/tartu_postimees/179882.php
14.okt. 2005
Haigekassa arvestuste kohaselt võtab tänavu hambaravihüvitise kuues Lõuna-Eesti maakonnas välja ligi 50 000 täiskasvanut, kuid õigus hüvitist saada oleks 5 korda suuremal hulgal inimestest. Üle 19-aastastele ravikindlustatutele annab haigekassa üldjuhul 150 krooni hambaravihüvitist aastas. Teatud juhtudel rohkem: näiteks rasedatele on aastas ette nähtud hüvitist 450 krooni, kuni aastase lapsega emadele aga 300 krooni. Viimased kaks sihtrühma moodustavad siiski väikse osa hambaravihüvitise saajatest. (Vt siit Hambaravihüvitise taotlemise kord) Haigekassa Tartu osakonna direktor Maivi Parv ütleb, et Lõuna-Eesti maakondades on selle hüvitise maksmiseks haigekassa eelarvesse pandud 7,6 miljonit krooni, millest peaks jaguma 48 386 kindlustatule. Üheksa kuuga on hüvitist kasutanud umbes 44 400 inimest. Parv tõdes aga, et üle 19-aastasi ravikindlustatuid elab neis maakondades umbes 242 000, seega ei kasuta hüvitist neli viiendikku sihtrühmast. Sellega on eelarve koostamisel ka arvestatud. Parve sõnul võib hüvitise kasutamata jätmise põhjused jagada kolmeks: kes peab summat mõttetuks, sest selle eest ei saa hambaarstitoolis suurt midagi teha, kes ei küsi hüvitist teadmatusest ja kes pelgab asjaajamist. Läbivaatuse tasu Eesti Stomatoloogia Seltsi president Mare Saag ütles hüvitise kohta, et seda ei saagi nimetada hambaravikompensatsiooniks, vaid pigem ühekordse läbivaatuse tasuks, seejuures ilma röntgenuuringuta. «Ega see summa muud kata kui teadasaamise, kas auke on või pole,» tõdes ta. «Minu arvates on see hüvitis poliitiline samm, mitte abinõu hambaravi edendamiseks. Kui loodi hambaravihüvitiste fond, siis väga paljud inimesed ei läinudki seda hüvitist välja võtma, sest see ei aita midagi teha. See on poliitiline žest, et näe, päris ilma me teid ei jätnud.» Saag on teemat arutanud nii poliitikute kui ka haigekassa tegelastega, aga vastuse saab enamasti kokku võtta sõnadega: reeglid määrab kasutada oleva raha hulk. On ka vastatud, et erinevalt südamehaiguse ravist või kirurgilisest lõikusest suudab inimene hambaravi eest ise maksta. «Selge on paraku aga see, et Eesti riigis hambutute arv suureneb. Needki hambad, mis paljudel on ära lagunenud, peavad välja mädanema, sest ka väljatõmbamine on raha eest,» kurjustas Saag. «Ainult siis, kui tekib äge mädane põletik, saab vältimatu abi korras hamba eemaldada haigekassa raha eest.» Vaja neli korda rohkem Saag märkis, et hüvitis, mis hakkaks rahva hammaste seisundit päästma, peaks aastas olema inimese kohta tuhande krooni ringis. Ja suurendada tuleks ka pensionäride proteesihüvitist, sest praeguse 2000 krooni eest saab ainult pool lõualuutäit plastmassist valehambaid. Hambaarst Irina Merusk ütles, et tema suudab praeguse 150-kroonise hüvitise sisse lisaks ülevaatusele enamasti mahutada ka hambakivi eemaldamise, aga parandamisest ei saa selle raha eest juttugi teha. Kui hambas on mõõduka suurusega auk, läheb ravi maksma üle poole tuhande krooni. 150 krooni kulub ülevaatusele igal aastal. Kui aga kõik hambad korda saavad, siis edaspidi võib aasta tagant tohterdamas käies arvestadada umbes 500 krooniga. See on muidugi individuaalne, mõnel ei teki aastaga ühtki auku, teisel on uus auk juba mõne kuuga platsis. Maivi Parv ütles, et mõistagi on ta hambaravi hindadest teadlik, eneselgi läheb aastas 500 krooni kanti, aga haigekassa praeguses eelarves hüvitise suurendamist ette näha ei ole. Küll tõdes Parv, et aasta-aastalt on suurenenud nende inimeste hulk, kes oma 150-kroonise hüvitise ikkagi välja võtavad. «Arvan, et kõige suurem põhjus on siiski teadmatus, ehkki oleme infovoldikuid jaganud,» sõnas ta. «Kui teadlikkus tõuseb, siis hakatakse ka seda raha rohkem kasutama.» --- Loe lisaks: Hambaravihüvitise taotlemise kord Haigekassa piirkondlikud osakonnad ja bürood