Hambaarst.ee › Hambaraviuudised › 2001.a hambaraviuudised › Kui veskikivid ei jahvata

Kui veskikivid ei jahvata

 0 häält
Kliinik.ee
http://www.kliinik.ee/index.php?15,84
11.juuni 2001
Kuigi hambaarstitool pole enam nii suurt kartmist väärt kui vanasti, ei kipu sinna ilma tungiva vajaduseta naljalt keegi. Pole saladus, et meie inimeste hambad on väga kehvas seisukorras: tunda annab nõukogudeaegne puudulik hambaravi, kuid ka inimeste endi hoolimatus. Kaks korda aastas käivad hambaid kontrollimas vaid eriti kohusetundlikud. Enamik inimesi läheb hambaarsti juurde siis, kui enam teisiti ei saa - olgu põhjuseks valu või murdunud esihammas… Hammaste korrasolekust oleneb inimese välimus ja meeleolu. Tühik, murdunud või tumenenud hammas riivab silma isegi juhul, kui kõik ülejäänud hambad on ilusad ja kenasti rivis. "Tegelikult hakkab tervis suust pihta ja kaks korda aastas tasub hambaid kontrollida seepärast, et selle ajaga ei jõua tekkinud kaaries, rahvakeeles hambaauk liialt suureks minna, nii et arsti kartma peaks," selgitab proteesiarst Aita Kukk. "Põhjusi, miks meie inimeste hambad pole kiita, on palju," ütleb dr. Kukk. "Minu asi pole inimesele moraali lugeda, et ta pole korralikult hambaid pesnud või õigel ajal arsti juurde tulnud. Ka praegu on haigekassakaardiga hambaravile saamise järjekorrad pikad, eraarsti juures käimine aga pole paljudele taskukohane. Osal inimestest on juba loomu poolest väga kehvad hambad. Sageli on mindud ka lihtsama vastupanu teed ja ravimise asemel lastud hammas välja tõmmata." Väljatõmbamisega ei maksa kiirustada Ravimine on pikk ja keeruline, pahatihti ka kulukas protseduur. Valutava hambaga saab polikliinikus valvearsti juurde, haigekassakaardi omanikule on ravi tasuta. Valvearst ei kiirusta valutavat hammast välja tõmbama, vaid määrab ravi. Lahtipuuritud hambasse pannakse rohtu ja auk suletakse ajutise, nn. prooviplommiga. Dentiin, mida selleks kasutatakse, on pehme materjal, seepärast tuleb hiljemalt kuu aja jooksul uuesti arstile minna, et ajutine plomm pärisplommiga asendada. Ravi pooleli jätta ei tohi, kui ajutine plomm suust ära pudeneb, kaob steriilsus ja tohterdamisega peab hakkama otsast peale. Kui aga hammast ei õnnestu säästa ja suhu tekib tühik? Dr. Kukk: "Siis otsime patsiendile sobiva lahenduse puuduvate hammaste asendamiseks. Võimalusi on palju, kuid kõik ei sobi kõigile. Inimestel on hirm hambaproteeside ees, nende kandmist peetakse peaaegu et füüsiliseks puudeks Eriti tõrjuvalt suhtuvad nooremad inimesed äravõetavatesse proteesidesse. Kui hakkan neid soovitama, siis venib patsiendi nägu pikaks ja kohe järgneb küsimus: "Kas sellised, nagu vanaemal?" Näitan siis materjale ja selgitan, kuidas praegused proteesid välja näevad Minu praktikas oli juhtum, kus naine soovis endale proteese. Võtsin igemejäljendi ja andsin laboratooriumisse tehnikule teha; siis äkki tuli daam tagasi ja teatas, et ta ikkagi ei soovi proteese - mees ei luba. Et tema ei taha valehammastega vanamutti. Parem olgu pooled hambad puudu, aga olemasolevad ikkagi omad. No mis sa oskad öelda!" Hea kunsthammas on parem kui vilets oma Proteesimaterjal on elastne ja kerge roosakas plastik, kumab õrnalt läbi ja selles on tillukesed punased kiud, tänu millele jääb mulje elusast igemest. Et plastik ei murduks, pannakse armatuuriks õhkõrn kerge metallvõrk. "Ja hambad valime täpselt sellised, nagu inimesel juba suus on, sama tooni ja kujuga," näitab doktor sahtlit mitmes mõõdus ja toonis kunsthammastega. Sellegipoolest küsib pelglik patsient, kas ikka kuidagi teisiti ei saa. Doktor Kukk selgitab kannatlikult: "Proteese on mitut liiki, sagedasti aga mõeldakse proteesist rääkides just suust äravõetavat plaatproteesi. Ent ka tihvti või kruviga suhu pandud hambad ja sillad on proteesid. Tumeda hamba saab üleni katta heleda plommimaterjaliga, ehitada hambale krooni peale või panna laminaat - portselanist fassaad. Murdunud hambale, millel on tugev juur, saab pärast juurekanali ravi ja täitmist teha valatud tihvtpanuse ja sinna peale uue krooni. Kõige kallim variant on kruviga lõualuuse pandud hammas. Seda saab teha siis, kui juurt enam ei ole, ja päris hammustamiskindlaks muutub selline hammas alles mitme kuu pärast. Ühe hamba kaotuse korral saab tühimiku kõrval oleva hamba katta krooniga ja kunsthamba selle külge kinnitada. Kahe või kolme hamba sild kinnitatakse kahe krooniga (neid nimetatakse sillapeadeks) tsemendiga hamba külge. Kroonid kuluvad ja seepärast tuleb neid aeg-ajalt välja vahetada. Kroonialused hambad kipuvad igeme servast katki minema, sest silla ja igeme vahele koguneb toidujääke, mis ei pruugi pesemisega alati ära tulla ja on bakteritele hea pelgupaik." Millal soovitate äravõetavaid proteese? "Kindlasti juhul, kui hambaid on üsna vähe alles jäänud. Isegi siis, kui esihambad on alles ja naeratus korras, peaks inimene endale proteesid muretsema, sest tegelikult on purihammaste osatähtsus söömisel väga suur. Ega neid ilmaasjata veskikivideks kutsuta: iga purihamba mälumispind on 5 - 7% (lõikehammastel vaid 1 - 2%), seega tähendab nelja purihamba puudumine, et juba neljandik mälumispinnast on puudu. Kui juhtub, et tühikud pole kohakuti, siis ei tööta ka vastashambad ja mälumispinnast on puudu koguni 48 %. Närimiskoormus jaotub teiste hammaste vahel, need peavad puuduvate eest töö ära tegema. Mida vähem hambaid on alles, seda suuremas ohus need on. Seepärast on tähtis säilitada iga hammas. Eriti oluline on oma hammaste säilitamine alalõuas, sest alalõua plaatprotees püsib halvemini suus. Lastevanematele panen südamele: jätke meelde, et piimahambaid on kummagi lõualuu kummaski pooles viis. Kuue-seitsmeaastasel kasvavad alumise rea kuuendad hambad on juba jäävhambad. Nii et kui kuuendasse hambasse tekib auk, tuleb seda tingimata kohe ravida. Ka piimahambaid, eriti viiendaid, ei tohiks lasta laguneda, enne kui kuuendad hambad on suus, sest need peavad hoidma kohta oma järeltulijate jaoks. Juhul, kui hambaid on suus sildproteesi tarvis küll piisavalt, aga need on tugevasti kahjustatud, soovitan samuti plaatproteesi. Nii jaotub surve hammastele ühtlasemalt, sest plaatprotees toetub igemetele ja lõualuule. Kui mõni hammas peakski ära tulema, saab plaadile lihtsa vaevaga uue hamba juurde panna - see on mõne tunni töö. Sillale uusi hambaid juurde panna ei saa. Vana sild tuleb ära võtta ja teha uus, aga see on tülikas ja kulukas ettevõtmine. Ka siis, kui inimesel on parodontoos, sobib paremini plaatprotees. Logisevate hammaste külge silda panna ei saa, ka on plaatproteesi omanikul suuõõne hügieeni eest hoolitsemine lihtsam kui sildproteesi kandjal. Kui hambareas on üks tühik ja kõrval terved hambad, siis pole mõtet neid krooni pealepanekuks ära lihvida - saab teha ka ühe-kahe hamba plaatproteesi. Hästi tehtud protees jääb tugevasti teiste hammaste vahele ja pole üldse aru saada, et tegu on kunsthambaga. Kuna see pole eriti kallis, siis võib selle esialgu kasvõi prooviks teha. Kui ei meeldi, siis silla või kruviga proteesi jõuab alati teha. Oma kogemustest tean, et nii mõnigi, kes on sellise proteesi saanud n-ö. esmaabiks, on nii rahul, et ei hakkagi enam muid võimalusi otsima." Kui ruttu uued hambad suhu saab? "Palju oleneb suuõõne seisukorrast. Arstiga koos tehakse raviplaan: juured ja parandamiskõlbmatud hambad tuleb välja tõmmata, igemed peavad neli kuni kuus nädalat paranema. Kui kroone pole vaja teha, siis plaatproteesi saab kätte kümne päeva kuni kahe nädalaga, alates jäljendi võtmisest. Kuna keegi hambutuna ringi käia ei taha, siis planeeritakse proteesimine tavaliselt puhkuse ajaks." Hirmud ja eelarvamused: Patsient: "Ma kardan, et see "kobakas" hakkab suus hõõruma ja haiget tegema." Arst: "Kui jäljend on täpselt võetud, siis istub protees hästi. Alati saab ebamugavaid servi ja nurki maha lihvida, tuleb vaid julgesti öelda, kui miski ei klapi. Pärast nädalast kandmist kutsun patsiendi tagasi ja kontrollin, kas kõik on korras." Patsient: "Juba mõte mudeli tegemisest on kole. Tädi rääkis, et teda ajas see kipsimöga oksele. Äkki ajavad proteesid ka iiveldama?" Arst: "Kipsiga ei võeta proove enam ammu, praegu on selleks kaasaegsemad materjalid. Enamik inimesi ei tunne jäljendi võtmisel mingit ebamugavust - ainult paar minutit peab vagusi istuma, suu lahti." Patsient: "Äkki lendavad valehambad köhimise või aevastamise ajal suust välja? Või loksuvad rääkimise ajal?" Arst: "Hästi tehtud proteesiga seda ei juhtu, plaat imendub igemete külge. Apteegis on müügil ka fikseeriv kreem, mis aitab plaatproteesi paigal hoida." Patsient: "Kas ei või juhtuda, et kooki hammustades jäävad hambad sellesse kinni, tulevad suust ära või lähevad katki?" Arst: "Kooki hammustades ei juhtu midagi, kuid konti ja pähkleid närida kunsthammastega ei maksa. Kui protees lähebki katki, tuleb minna arsti juurde ja lasta see ära parandada - kätte saab ootetööna samal või järgmisel päeval." Patsient: "Ma naeran nii, et igemed on paljad - siis võib välja paista, et mul on proteesid." Arst: "Proteese saab teha ka nii, et esimestel hammastel ei ole ees kunstiget. Enamik inimesi aga naerab nii, et igemed paistavad vaid õige pisut. Võib ju peegli ees kontrollida, kuidas naermine välja tuleb. Ja mis on siis etem - kas korralike kunsthammastega või hambutu naeratus, käsi häbelikult suu ees?"