Küsimus nr 946

Tiina küsis (8. jaan 2004)
Mu 2 aastasel pojal on läinud üks esihammas õrnalt sinakashalliks. Kas tegemist võib olla katkise hambaga? (Kuidas toimub ravi nii väiksel lapsel?) Või on see nn. surnud hammas? Ta kukkus umbes pool kuud tagasi nii, et see hammas veritses kõvasti. Aga lahti ta seda ei kukkunud. Kas võis hambajuur kannatada saada? Hammas läks sinakaks sellel ajal, kui tal oli tugev põletik peas, silma taga ja kõrvas. Olime haiglaravil - ega see võinud hambale mõjuda ?
Lisan veel juurde, et mu 2 aastane poeg saab siiani rinda ja ta nõuab seda ikka paar korda öösel ka. Kas rinnaga toitmine öösel võib rikkuda lapse hambaid sama palju kui pudelist toitmine? Kui palju vastab tõele rahva-suus levinud jutt, et vara tulnud hambad lagunevad ka rutem. Pojal tuli esimene hammas 4. kuu alguses. Meeletu süljevool on tal olnud hammaste tulekust saati-pidevalt põll ees! Kui lapse isal on väga nõrgad hambad, kas see võib ka lapsele geenidega edasi minna? Mul endal pole kunagi ühtki hambaauku olnud (olen 24 aastane). Haiglas olles sai mu poeg väga kanget põletikuvastast antibiootikumi veeni - kas sellised rohud võivad ka hambavaabale mõjuda?
Timo Paberit vastas (2004-01-12 08:52)
Sinakashall toon võib viidata sellele, et pool aastat tagasi toimunud trauma tõttu on hammas devitaliseerunud. See tähendab, et vigastuse tõttu puudub hambal verevarustus ning tegemist on nüüd nn. "surnud" hambaga. Selline kahjustus on pöördumatu ning hamba juurekanal vajaks puhastamist ning juuretäidist. 2-aastasel lapsel võib hambaravi olla komplitseeritud, kuid igal juhul tuleks üritada. Soovitav on lapsega käia kõigepealt hambaarstikonsultatsioonil, mille käigus ei toimu veel ravi vaid laps harjub hambaarsti ning kabinetiga. Visiit peaks olema rohkem mänguline, kuigi selle käigus tuleks püüda siiski selle hamba seisundit hinnata. Protseduurideni võiks jõuda alles järgneval või ülejärgmisel visiidil. Kui ravi ei osutu võimalikuks, tuleb hamba seisundit aja jooksul jälgida ning ravi läbi viia esimesel võimalusel. Kui antud hammas peaks hakkama valutama või põhjustama ägeda põletiku, on alternatiiviks ka hamba puhastamine üldnarkoosi kasutades. See on äärmuslik abinõu, mida tuleks kasutada siiski alles viimases järjekorras.

Rinnaga toitmine on igal juhul kasulik (ka hammastele): rinnapiim sisaldab lapsele vajalikke toitaineid ning samuti tugevdab immuunsüsteemi. Rahva suu ei valeta tavaliselt, kuid siin ta eksib küll. Hambakaaries ei teki kunagi mingil ühel kindlal põhjusel vaid selleks on vaja mitmeid eeldusi: laps peab olema nakatunud kaariest tekitavate mikroobidega. Kaaries on nakkushaigus (mitte pärilik haigus) ning laps saab nakkuse enamasti vanemate kaudu (ühised toidunõud, ema "puhastab" oma suus mahakukkunud lutti jne....). Kaariese tekkel on veel olulised: sülje koostis ning sülje eritumise kiirus, suhkru tarbimine (lapsele EI TOHI anda jänu korral magusaid morsse või mahlu. Janujook olgu vesi), hammaste ainevahetus ning toitumine, joogivee fluorisisaldus ning loomulikult suuhügieenimeetmed. Nende osas tuleks nõu küsida oma hambaarstilt, kes Teile juba täpsemad juhendid annab, sest ka piimahambad vajavad puhastamist.

Lõpuks siis veel ka antibiootikumidest: teatud antibiootikumid (n.tetratsükliin) mõjutavad tõepoolest jäävhammaste arengut. Tänapäeval aga tetratsükliini lastel laialdaselt ei kasutata, sest ägedate põletike ravis on võimalik vajadusel annustada ohutumaid laia toimespektriga antibiootikume.

Timo Paberit Timo Paberit, hambaarst

1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus

Seotud asutustega:
· Cardens OÜ Jaani 20, Tartu, Tartumaa
· Kesklinna Hambakliinik OÜ Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
· Kreutzwaldi Hambakliinik Kreutzwaldi 3, Tallinn
· Lasnamäe Hambakliinik OÜ Tähesaju 14, Tallinn
· Viru Implantoloogia Narva mnt.1, Tallinn