Küsimus nr 7633

Nipi küsis (12. veebr 2018)
Tere. Väiksest peale on mul suust tulnud halba haisu ja nüüd kui käin juba 9.klassis on see tekkinud mulle suureks peavaluks. Kui hommikul pesen hambad ära (kasutan ka suuvett) siis esimesed neli tundi on kõik normaalne, aga viimastel tundidel ei saa üldse klassikaaslastega rääkida ja tüdrukutega ka ei julge rääkida selle suust tuleva haisu pärast. Hommikuti keele peal paksult keelekattu ja õhtu poole ka. Mida peaksin ette võtma?
Terje Altosaar vastas (2018-02-22 20:13)
Kui te olete veendunud, et teie hingeõhk haiseb, pöörduge esmalt hambaarsti või suuhügienisti poole, kuna see on enamasti seotud suuga, mitte näiteks seedetraktiga. Hambaarsti juurde võib kaasa tulla ka mõni lähedane inimene, kes oskaks täpsemalt kirjeldada millistes olukordades ja kuidas teie hingeõhk lõhnab, millal halveneb, millal paraneb ning kui kaua see juba kestnud on. Valehäbi pole siin mõtet tunda, kuna eesmärk on ju teie hingeõhu parandamine, mis meeldiks ka teie kaasinimestele. Teise inimese arvamust on hambaarstil vaja ka seetõttu, et tekiks mingi võrdlusmoment.
Soovitan konsulteerida oma hambaarstiga. Põhjus võib olla nt.

Suu kaudu hingamine
– Lastel on põhjuseks adenoidid
– Vanuritel on suu normaalsed puhastusmehhanismid sageli häirunud

Bakteriaalsed põhjused
– Halb suu hügieen (eriti proteeside kasutajail)
– Hambakaaries
– Parodondi haigused
– Mustkarvaskeel (lingua hirsuta) (lingua nigra piluta)
– Krooniline tonsilliit (harva)

Nina ja ninakõrvakoopad
– Ninakõrvakoobaste põletik
– Vinanohu e. oseen (ozaena)

Alumised hingamisteed
– Krooniline bronhiit e. kopsutorupõletik
– Bronhektaasiad

Seedetrakt
– Söögitoru divertiikul.


Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks diabeedikute probleem. Patoloogilised lõhnad on intensiivsed, püsivad ja teatud olukordadele iseloomulikud. Näiteks ureemia-haigetel amiini-/ammoniaagi- ja diabeedikutel atsetoonilõhn. Nende lõhnade ära tundmine on abiks süsteemsete haiguste diagnoosimisel.

Hingamisteedest tuleva halva hingeõhu põhjustajaks on nt. krooniline bronhiit e. kopsutorupõletik, bronhektaasiad või ka tihti pikaajaline alkoholi tarvitamine. Normaalse hingamismaneeri ehk ninahindamise korral on huuled suletud. Kui lapsel on ninahingamistakistus, siis ta käib avatud huultega. Kindlasti annab märku ka ninahingamistakistusest väga eripärase kujuga nina. Ninahingamishäire on üks olulisemaid riskifaktoreid, mis põhjustab segahingamist või suuhingamist.
Kliinilisteks tunnusteks on näo alumise kolmandiku pikenemine puhkeseisundis, suu on poolavatud, huuled kuivad, ninasõõrmed on kitsa pilu kujulised, keel nihkub taha üles, profiilis on märgatav kahekordne lõug ja ninahingamine on pindmine.

Ninahingamistakistusel võivad olla järgmised põhjused:
•ninakäikude ja ninaneelu püsiv läbimatus kurgu-nina-kõrva krooniliste haiguste või arenguanomaaliate tõttu (ninakäikude kaasasündinud kitsus, ninavaheseina kõverdumine, krooniline ja allergiline nohu, adenoidid, kurgumandlite suurenemine jm)
•hingamise vale stereotüüp (harjumus hingata suu kaudu läbitavate ninakäikude korral), mis on kujunenud sagedaste ägedate hingamisteede viirushaiguste puhul, samuti lastel, kellel on varem eemaldatud adenoidid
•suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus enneaegsuse, sünnitusaegsete tüsistuste, varajase lapseea raskete üldhaiguste, ülahuulekida anomaaliate jm korral


Seedetraktist tulenev halb hingeõhk võib olla tingitud näiteks küüslaugust või ka hilisest söömisest (peale 18.00). Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20–60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisem kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid.

Suuõõs
Suuõõnest tuleva halva hingeõhu põhjustajaks on mikroorganismide poolt tekitatud mäda ja seda esineb eriti igemepõletiku ja parodontiidi ajal. Suuõõne põletikuliste protsesside korral nagu igemepõletikud (gingiviit, parodontiit) ja krooniline tonsilliit (mandlite põletik), võib lõhna olla väga intensiivne. Lõhn muutub veelgi ebameeldivamaks suukuivuse, aromaatsete söökide ja paastumise lisandumisel. Samuti võib lõhn suureneda rääkimise ajal. Eelkõige just keele tagaosa ning kurgulaes tekkiva tugeva leha tekkepõhjuseks on ilmselt ka kokkupuude ninaneelust tuleva limaga, mis keelele kleepub ning mida bakterid keele pinnal lõhustama hakkavad. Halvalõhnaliste gaaside tekkele annavad oma panuse ka näiteks happed kohvis ja valgud piimasaadustes. Olukorda saab aga leevendada korraliku suuhügieeniga ja regulaarse toitumisega.

Mõnedel inimestel võib suulehka seostada otseselt igemehaigustega, eriti kui halb lehk tekib intsensiivsemalt igemete harjamise ajal või järel. Igemehaiguste ravis on tulemuste saavutamisel hambaarsti/suuhügienist poolt tehtav töö vaid üks osa. Ravitulemuse hoidmine sõltub inimese enda panusest saavutamaks ideaalne suuhügieen. Siin omab suurt tähtsust mitte ainult nähtavate hambapindade, vaid ka hammaste vahede põhjalik puhastamine. Seega ei piisa ainuüksi hambaharjast, kasutada tuleb regulaarselt ka hambaniiti. Terve suu korral ei tohi hammaste pesemisel või hambavahede puhastamisel esineda veritsust! Samuti on oluline regulaarne keele puhastamine, kuna 70% bakteritest elunevad just sellel. Keele tagaosas asuvat kattu saab hambaharjaga või spetsiaalse keelekaabitsa abil edukalt eemaldada.

Ka ei tohi unustada, et kõige olulisem on kvaliteetne õhtune suuõõne hügieen! Oluline on teada, et loputamine ei vabasta katust, ei hammastel ega keelel olevast! Seega ei maksa loota paljulubavatele suuloputusvedelikele ega superhambapastadele, sest nii võite kasu asemel endale hoopis suurema probleemi suhu loputada. Suuvesi suudab vaid varjata suulehka, kuid ei kõrvalda selle põhjust. Tegelikult halvendab enamik suuvedelikke olemasolevat olukorda, kuna nende koostises olev suhkur ja alkohol kuivatavad suud. Siinjuures on oluline märkida, et suud kuivatav ja halba hingeõhku soodustav toime on ka mitmetel ravimitel (nt kõrgvererõhuravimid, depressioonivastased ravimid).

Hommikuse ebameeldiva hingeõhu pärast ei ole tarvis liigselt muretseda. Öösiti puhkab kogu organism, nii ka süljenäärmed - seega hommikune paha maitse ja lõhn suus on tervete hammaste ja hamba kinnituskudedega inimesel tingitud öisest vähenenud süljeeritusest ning kaob peale korralikku hommikust suuhügieeni.


Suukuivus
Kserostoomia ehk suukuivus ehk süljeerituse vähenemine on sageli seotud süsteemsete haigustega. Näiteks süsteemsed sidekoehaiguste, eriti Sjögreni sündroomiga patsientidel toimuvad muutused paljudes eksokriinnäärmetes, kuid kõige rohkem sülje- ja pisaranäärmetes. Infektsioossed haigused (nt mumps) viivad ajutisele suukuivusele. HI-i nakatunutel on näärmed lisaks põletikuliselt infiltreeritud, paistes ja hellad.

Suukuivust põhjustavad ravimirühmad on teatud südame- ja vererõhuravimid, sütostaatikumid, astmaravimid, antihistamiinid, psühhofarmakonid, parkinsonismi ravimid, uinutid ja lihaseid lõõgastavad ravimid.

Samuti põhjustab suukuivust suitsetamine, suu kaudu hingamine, paastumine, anorexia nervosa, labiilne diabeet, hormonaalsed põhjused, autoimmuunsed haigused, reumatoidartriit, masendus, süljenäärmete haigused, halb toitumine, stress, pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi.

Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, kogu päeva vältav suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist ning janutunde leevendamist ka öösiti. Samas pakub lonks vett ainult ajutist leevendust. Kuum ja teravamaitseline toit põhjustab vaevusi ja isegi tavaline hambapasta võib osutuda ebameeldivaks.

Kserostoomia diagnoosimisel tuleb arvestada ka diferentsiaaldiagnostikaga, kuna suukuivus võib olla põhjustatud ka norskamisest, suuhingamisest või tonsilliidist ning sülje funktsioon on seejuures normaalne.


– Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast.
– Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega on seeninfektsioon kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks.
– Infektsiooni soodustavateks teguriteks on vanus, antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, hormoonravi ja endokrinoloogilised faktorid, neist tähtsaimana diabeet.


Jõudu
Terje Altosaar

Terje Altosaar Terje Altosaar, suuhügienist

Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"

Seotud asutustega:
· Dukan & Korrovits Hambaravi Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
· ODE AS Riia 11, Tartu, Tartumaa