Annemarii küsis (19. apr 2017)
Tere, olen 16-aastane sporditüdruk ja mul on hambad tundlikud. Enamasti väljendub see nii, et tulen külma õhu käest tuppa ja piinlen 30-45 minutit hambavalu käes. Hambaarst ütles mulle vaid seda, et pese hambaid spetsiaalse hambapastaga, väldi tsitruseid ja limonaade. Olen seda kõike teinud, aga midagi pole muutunud. Igemed on ka alla vajunud ja vahest ka veritseb. Olen nii mures ja ei oska midagi enam teha. Palun väga abi või siis soovitusi mida teha. Ettetänades!
Terje Altosaar
vastas (2017-04-25 22:32)
Raske on arvata millest teie hammaste tundlikus on tingitud. Oluline oleks kliiniline kontroll. Palun pöörduda oma hambaarsti poole abi leidmiseks. Võin ainult arvata.
Üks põhjus võib olla vale pesemise tehnika ja valgendav hambapasta. Soovitan hammaste pesemist alustada iga kord erinevast kohast vältimaks liigset survet ja jõudu. Kui alustate iga õhtu hammaste pesemist esihammastest siis oleme selgitanud põhjuse. Pikaajalisel ja pideval kasutamisel võib valgendav hambapasta hambaid liigselt “kriimustada” ning kahjustada loomulikku hambaemaili. Valgendavat hambapastat ei tohiks kasutada pidevalt,
Teine põhjus võib olla Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD). See on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20 – 60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisim kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid. Kui magate palju nt kõhuli siis maohape on kontaktis esihammastega ja võib tulemuseks olla kulumise nähud.
Lisaks võib olla tegemist Bruksismi ehk hammaste krigistamisega. Paljud lapsed (eriti sportlased) ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma, tekib hammaste valulikkus ja/või külmaakartlikkus, jne.
Uurijad võrdlesid vastupidavus sportlasi mitte sportlastega ning leidsid, et
kardiotrenni tegevaid katsealuseid vaevas hammaste erosioon ehk kulumine, mis väljendub hambaemaili järkjärgulises kulumises. Mida rohkem aega nädalas kardiotrennile kulutada,seda suuremrisk on ka hambaaukude tekkeks, väidab uuring.
Lisaks onhammastesuureks vaenlaseks kõik sugu happelised spordijoogid ja energiageelid,mida vastupidavus sportlased kasutavad. Nende tarbimine ainult soodustab hambakaariese teket.Kuna suus on vähem sülge, tuleks suud niisutada pikemate kardiotreeningute vältel puhtaveega. Suhkruvaba(ksülitooliga) närimiskummi mäluminetrenni jooksul aitab sülje tootlikkust suurendada.Vastupidi ülalnimetatule on ka ebatervislikke elustiile, mis võivad põhjustada hambaerosiooni.
Soovitan lugeda nt
http://www.korvetised.ee/reflukshaigus
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea/?a=d&d=terviseuudi...
http://kiku.hambaarst.ee/robot/67
http://kiku.hambaarst.ee/robot/4/bruksism
Samas võib põhjuseks olla tihti või korraga suures koguses hapu toidu söömine nt. õuna hammustamine.
Jõudu
Terje Altosaar
suuhügienist
Terje Altosaar, suuhügienist
Üks põhjus võib olla vale pesemise tehnika ja valgendav hambapasta. Soovitan hammaste pesemist alustada iga kord erinevast kohast vältimaks liigset survet ja jõudu. Kui alustate iga õhtu hammaste pesemist esihammastest siis oleme selgitanud põhjuse. Pikaajalisel ja pideval kasutamisel võib valgendav hambapasta hambaid liigselt “kriimustada” ning kahjustada loomulikku hambaemaili. Valgendavat hambapastat ei tohiks kasutada pidevalt,
Teine põhjus võib olla Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD). See on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20 – 60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisim kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid. Kui magate palju nt kõhuli siis maohape on kontaktis esihammastega ja võib tulemuseks olla kulumise nähud.
Lisaks võib olla tegemist Bruksismi ehk hammaste krigistamisega. Paljud lapsed (eriti sportlased) ja täiskasvanud krigistavad oma hambaid une ajal ilma, et nad seda ise teaksid. Lisaks hammaste krigistamisele närivad mõned bruksistid küüsi, pastakaid või põseseinu. Kõige selle tulemusel hakkavad hambad kuluma lühemaks, tekivad praod, hambad hakkavad killustuma, igemepiir taanduma, tekib hammaste valulikkus ja/või külmaakartlikkus, jne.
Uurijad võrdlesid vastupidavus sportlasi mitte sportlastega ning leidsid, et
kardiotrenni tegevaid katsealuseid vaevas hammaste erosioon ehk kulumine, mis väljendub hambaemaili järkjärgulises kulumises. Mida rohkem aega nädalas kardiotrennile kulutada,seda suuremrisk on ka hambaaukude tekkeks, väidab uuring.
Lisaks onhammastesuureks vaenlaseks kõik sugu happelised spordijoogid ja energiageelid,mida vastupidavus sportlased kasutavad. Nende tarbimine ainult soodustab hambakaariese teket.Kuna suus on vähem sülge, tuleks suud niisutada pikemate kardiotreeningute vältel puhtaveega. Suhkruvaba(ksülitooliga) närimiskummi mäluminetrenni jooksul aitab sülje tootlikkust suurendada.Vastupidi ülalnimetatule on ka ebatervislikke elustiile, mis võivad põhjustada hambaerosiooni.
Soovitan lugeda nt
http://www.korvetised.ee/reflukshaigus
http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea/?a=d&d=terviseuudi...
http://kiku.hambaarst.ee/robot/67
http://kiku.hambaarst.ee/robot/4/bruksism
Samas võib põhjuseks olla tihti või korraga suures koguses hapu toidu söömine nt. õuna hammustamine.
Jõudu
Terje Altosaar
suuhügienist
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
