Hambaarst.ee › Vastab spetsialist › Küsimus nr 6655

Küsimus nr 6655

Robert küsis (04.apr. 2014)
Tere!
Olen 15.aastat vana poiss. Probleem siis halva hingeõhuga, koguaeg puhastan keelt kaabitsaga, pesen hambaid hommikuti ja õhtuti ning kasutan suuvett. Aga ikkagi tuleb rängalt haisu kuskilt keele tagant või kurgust, maoga probleeme ei ole. Ise arvan, et põhjus ongi, et tuleb kuskilt keele tagant või kurgust, aga teine põhjus mis ma pakun, et hammaste pesemise ajal tuleb verd (ma pakun et see võib ka variant olla).
Käisin arsti juures, ta ei osanud aidata, ning käisin hambaarsti juures ja seletasin, et ma tunnen koguaeg keele taga halba maitset ja hambaarst soovitas, et võiksin käia kurgu, nina ja kõrva arsti juures.

Selle haisuga on võimatu, koolis ei saa mitte kellegiga suhelda.
Mis teie pakute, milles on probleem?
suuhügienist Terje Altosaar vastas (07.apr. 2014)
Terje Altosaar
Soovitan konsulteerida oma hambaarstiga. Põhjus võib olla nt.

Suu kaudu hingamine
– Lastel on põhjuseks adenoidid
– Vanuritel on suu normaalsed puhastusmehhanismid sageli häirunud

Bakteriaalsed põhjused
– Halb suu hügieen (eriti proteeside kasutajail)
– Hambakaaries
– Parodondi haigused
– Mustkarvaskeel (lingua hirsuta) (lingua nigra piluta)
– Krooniline tonsilliit (harva)

Nina ja ninakõrvakoopad
– Ninakõrvakoobaste põletik
– Vinanohu e. oseen (ozaena)

Alumised hingamisteed
– Krooniline bronhiit e. kopsutorupõletik
– Bronhektaasiad

Seedetrakt
– Söögitoru divertiikul.


Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks diabeedikute probleem. Patoloogilised lõhnad on intensiivsed, püsivad ja teatud olukordadele iseloomulikud. Näiteks ureemia-haigetel amiini-/ammoniaagi- ja diabeedikutel atsetoonilõhn. Nende lõhnade ära tundmine on abiks süsteemsete haiguste diagnoosimisel.

Hingamisteedest tuleva halva hingeõhu põhjustajaks on nt. krooniline bronhiit e. kopsutorupõletik, bronhektaasiad või ka tihti pikaajaline alkoholi tarvitamine. Normaalse hingamismaneeri ehk ninahindamise korral on huuled suletud. Kui lapsel on ninahingamistakistus, siis ta käib avatud huultega. Kindlasti annab märku ka ninahingamistakistusest väga eripärase kujuga nina. Ninahingamishäire on üks olulisemaid riskifaktoreid, mis põhjustab segahingamist või suuhingamist.
Kliinilisteks tunnusteks on näo alumise kolmandiku pikenemine puhkeseisundis, suu on poolavatud, huuled kuivad, ninasõõrmed on kitsa pilu kujulised, keel nihkub taha üles, profiilis on märgatav kahekordne lõug ja ninahingamine on pindmine.

Ninahingamistakistusel võivad olla järgmised põhjused:
•ninakäikude ja ninaneelu püsiv läbimatus kurgu-nina-kõrva krooniliste haiguste või arenguanomaaliate tõttu (ninakäikude kaasasündinud kitsus, ninavaheseina kõverdumine, krooniline ja allergiline nohu, adenoidid, kurgumandlite suurenemine jm)
•hingamise vale stereotüüp (harjumus hingata suu kaudu läbitavate ninakäikude korral), mis on kujunenud sagedaste ägedate hingamisteede viirushaiguste puhul, samuti lastel, kellel on varem eemaldatud adenoidid
•suu ringlihaste funktsionaalne puudulikkus enneaegsuse, sünnitusaegsete tüsistuste, varajase lapseea raskete üldhaiguste, ülahuulekida anomaaliate jm korral


Seedetraktist tulenev halb hingeõhk võib olla tingitud näiteks küüslaugust või ka hilisest söömisest (peale kell 18.00). Gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD) on kõige sagedamini esinev söögitoru patoloogia. Lisaks kõrvetistele ja happelisele regurgitatsioonile, mis võivad esineda nii isoleeritult kui kombineeritult, võib GERD põhjustada ka ebatüüpilisi vaevusi. Arvatakse, et 20–60%-l refluksiga haigetest esinevad pea- ja kaelapiirkonna vaevused ilma oluliste kõrvetisteta. Tüüpilisem kaelapiirkonna vaevus on tükitunne kurgus, lisaks sellele võib esineda aga ka mitmesuguseid muid kaebusi. Ravimata GERD võib põhjustada kroonilist larüngiiti, düsfooniat, kroonilist kurguvalu, kroonilist köha või köhatamist, häälepaelte granuloomi jt. haigusseisundeid.

Suuõõs
Suuõõnest tuleva halva hingeõhu põhjustajaks on mikroorganismide poolt tekitatud mäda ja seda esineb eriti igemepõletiku ja parodontiidi ajal. Suuõõne põletikuliste protsesside korral nagu igemepõletikud (gingiviit, parodontiit) ja krooniline tonsilliit (mandlite põletik), võib lõhna olla väga intensiivne. Lõhn muutub veelgi ebameeldivamaks suukuivuse, aromaatsete söökide ja paastumise lisandumisel. Samuti võib lõhn suureneda rääkimise ajal. Eelkõige just keele tagaosa ning kurgulaes tekkiva tugeva leha tekkepõhjuseks on ilmselt ka kokkupuude ninaneelust tuleva limaga, mis keelele kleepub ning mida bakterid keele pinnal lõhustama hakkavad. Halvalõhnaliste gaaside tekkele annavad oma panuse ka näiteks happed kohvis ja valgud piimasaadustes. Olukorda saab aga leevendada korraliku suuhügieeniga ja regulaarse toitumisega.

Mõnedel inimestel võib suulehka seostada otseselt igemehaigustega, eriti kui halb lehk tekib intsensiivsemalt igemete harjamise ajal või järel. Igemehaiguste ravis on tulemuste saavutamisel hambaarsti/suuhügienist poolt tehtav töö vaid üks osa. Ravitulemuse hoidmine sõltub inimese enda panusest saavutamaks ideaalne suuhügieen. Siin omab suurt tähtsust mitte ainult nähtavate hambapindade, vaid ka hammaste vahede põhjalik puhastamine. Seega ei piisa ainuüksi hambaharjast, kasutada tuleb regulaarselt ka hambaniiti. Terve suu korral ei tohi hammaste pesemisel või hambavahede puhastamisel esineda veritsust! Samuti on oluline regulaarne keele puhastamine, kuna 70% bakteritest elunevad just sellel. Keele tagaosas asuvat kattu saab hambaharjaga või spetsiaalse keelekaabitsa abil edukalt eemaldada.

Ka ei tohi unustada, et kõige olulisem on kvaliteetne õhtune suuõõne hügieen! Oluline on teada, et loputamine ei vabasta katust, ei hammastel ega keelel olevast! Seega ei maksa loota paljulubavatele suuloputusvedelikele ega superhambapastadele, sest nii võite kasu asemel endale hoopis suurema probleemi suhu loputada. Suuvesi suudab vaid varjata suulehka, kuid ei kõrvalda selle põhjust. Tegelikult halvendab enamik suuvedelikke olemasolevat olukorda, kuna nende koostises olev suhkur ja alkohol kuivatavad suud. Siinjuures on oluline märkida, et suud kuivatav ja halba hingeõhku soodustav toime on ka mitmetel ravimitel (nt kõrgvererõhuravimid, depressioonivastased ravimid).

Hommikuse ebameeldiva hingeõhu pärast ei ole tarvis liigselt muretseda. Öösiti puhkab kogu organism, nii ka süljenäärmed - seega hommikune paha maitse ja lõhn suus on tervete hammaste ja hamba kinnituskudedega inimesel tingitud öisest vähenenud süljeeritusest ning kaob peale korralikku hommikust suuhügieeni.


Suukuivus
Kserostoomia ehk suukuivus ehk süljeerituse vähenemine on sageli seotud süsteemsete haigustega. Näiteks süsteemsed sidekoehaiguste, eriti Sjögreni sündroomiga patsientidel toimuvad muutused paljudes eksokriinnäärmetes, kuid kõige rohkem sülje- ja pisaranäärmetes. Infektsioossed haigused (nt mumps) viivad ajutisele suukuivusele. HI-i nakatunutel on näärmed lisaks põletikuliselt infiltreeritud, paistes ja hellad.

Suukuivust põhjustavad ravimirühmad on teatud südame- ja vererõhuravimid, sütostaatikumid, astmaravimid, antihistamiinid, psühhofarmakonid, parkinsonismi ravimid, uinutid ja lihaseid lõõgastavad ravimid. Samuti põhjustab suukuivust suitsetamine, suu kaudu hingamine, paastumine, anorexia nervosa, labiilne diabeet, hormonaalsed põhjused, autoimmuunsed haigused, reumatoidartriit, masendus, süljenäärmete haigused, halb toitumine, stress, pea- ja kaelapiirkonna kiiritusravi. Kõige tavalisem kaebus sülje hüpofunktsiooni korral on püsiv, kogu päeva vältav suukuivus. Selline seisund nõuab sagedat joomist ning janutunde leevendamist ka öösiti. Samas pakub lonks vett ainult ajutist leevendust. Kuum ja teravamaitseline toit põhjustab vaevusi ja isegi tavaline hambapasta võib osutuda ebameeldivaks.

Kserostoomia diagnoosimisel tuleb arvestada ka diferentsiaaldiagnostikaga, kuna suukuivus võib olla põhjustatud ka norskamisest, suuhingamisest või tonsilliidist ning sülje funktsioon on seejuures normaalne.

– Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast.
– Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis, kui organismi vastupanuvõime langeb ja bakterite ning seente vaheline tasakaal häirub. Seega on seeninfektsioon kudede vastupanuvõime languse või organismi üldseisundi halvenemise märgiks.
– Infektsiooni soodustavateks teguriteks on vanus, antibiootikumravi, sooleparasiidid, krooniline kõhukinnisus, krooniline kõhulahtisus, hormoonravi ja endokrinoloogilised faktorid, neist tähtsaimana diabeet.

• Esita talle oma küsimus »
• Vaata selle spetsialisti vastuseid teistele küsimustele »

Terje Altosaar
Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
Dukan & Korrovits Hambaravi Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
ODE AS Riia 11, Tartu, Tartumaa

Märksõnad:

Vaata lisaks:

Ema küsis
18.jaan. 2013
suuhügienist Terje Altosaar vastas
21.jaan. 2013
... palju on menüüs piimatooteid) on tekkinud tõesti väga halb hingeõhk (lõhnab rooja moodi). Keelele tekib lisaks paks ... ... hambaid hommikuti (muutke harjumust) siis on ärgates halb hingeõhk. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks ... suus võib tekkitada ka süljeerituse vähenemine e. kserostoomia. Kserostoomia on sageli seotud süsteemsete haiguste, ... loe edasi »
Raido küsis
21.jaan. 2014
suuhügienist Terje Altosaar vastas
30.jaan. 2014
... korralikult hambaid. Mõned hambad on veel tulemas. Kas halb hingeõhk võib tuleneda sellest et hambad tulevad või ... ... Söögitoru divertiikul. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks diabeedikute probleem. Patoloogilised ... loe edasi »
Katri küsis
14.apr. 2011
suuhügienist Terje Altosaar vastas
20.apr. 2011
Tere, Ma olen 17-aastane ja mul tuleb suust haisu. Peale hammaste pesu tekib hais umbes 2 tunniga, vahepeal ei söö midagi. Mu keele tagumine osa on valkas-kollakas ning see ei... ... hambaid hommikuti (muutke harjumust) siis on ärgates halb hingeõhk. Kuna teie hambaarst on kontrollinud hammaste ... suus võib tekkitada ka süljeerituse vähenemine e. kserostoomia. Kserostoomia on sageli seotud süsteemsete haiguste, ... loe edasi »
Kerli küsis
26.märts 2012
suuhügienist Terje Altosaar vastas
30.märts 2012
Tere! Sooviks teada, millest tuleb alkoholi lõhn suhu? Mees pidevalt ütleb, et lõhnad juures, kuigi ise joon alkot väga harva. ... hambaid hommikuti (muutke harjumust) siis on ärgates halb hingeõhk. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks ... suus võib tekkitada ka süljeerituse vähenemine e. kserostoomia. Kserostoomia on sageli seotud süsteemsete haiguste, ... loe edasi »
Kevin küsis
09.märts 2013
suuhügienist Terje Altosaar vastas
12.märts 2013
... suuvett kuid kui 1 tund möödub tuleb mul jälle suust halba haisu, peale igat sööki on halb hais. Ma ei saa oma sõpradega ... ... hambaid hommikuti (muutke harjumust) siis on ärgates halb hingeõhk. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks ... suus võib tekkitada ka süljeerituse vähenemine e. kserostoomia. Kserostoomia on sageli seotud süsteemsete haiguste, ... loe edasi »
Ail küsis
22.okt. 2013
suuhügienist Terje Altosaar vastas
25.okt. 2013
Tere, Minu probleemiks on halb hingeõhk, mille all ma olen kannatanud kogu oma elu. Eriti haisevaks muutub see siis , kui ma inimestega väga lähedal ... ... (ingl halitosis, malodor) ehk suulehk ehk krooniline halb hingeõhk on kogu maailmas laialt levinud haigus (enam kui ... loe edasi »
Nipi küsis
12.veebr. 2018
suuhügienist Terje Altosaar vastas
22.veebr. 2018
Tere. Väiksest peale on mul suust tulnud halba haisu ja nüüd kui käin juba 9.klassis on see tekkinud ... ... Söögitoru divertiikul. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks diabeedikute probleem. Patoloogilised ... loe edasi »
Tiina küsis
03.nov. 2010
suuhügienist Terje Altosaar vastas
04.nov. 2010
Tere! Mu 4aastasel lapsel tuleb suust halba hingeõhku. Hambaid peseme korralikult 2x päevas. Peale ... ... ebameeldiva lõhna välistada. Vereringest tulenev halb hingeõhk on näiteks diabeedikute probleem. Seedetraktist ... loe edasi »
Kairi küsis
06.märts 2012
suuhügienist Terje Altosaar vastas
08.märts 2012
... hammastel ja keelel tumepruun katt. Muret tekitab ka väga halb hingeõhk ja seda juba üsna ruttu peale hammaste pesemist. ... Kõigepealt tuleks välja selgitada põhjustajad ja need kõrvaldada. Esmalt soovitan pöörduda oma hambaarsi poole kontrolli. Virtuaalselt võib ainult oletada. Erandjuhtuteks on olukorrad, kui suu mehaaniline puhastus on raskendatud (vanurid, arenguhäiretega... loe edasi »
Airo küsis
13.sept. 2014
suuhügienist Terje Altosaar vastas
19.sept. 2014
... aastane poiss ja mul on väga suur mure. Mureks on siis halb hingeõhk. Hommikuti/õhtuti pesen alati hambaid, puhastan ... Tere Soovitan ikka oma hambaarstiga vestelda, aga kirjelduste põhjal julgen arvata, et tegemist võib olla seeneinfektsiooniga. Candida albicans on tavaline suuparasiit, mis esineb asümptomaatilisena 20–50%-l elanikkonnast. Kliiniliselt algab seeninfektsioon siis,... loe edasi »

Küsimustele vastavad:

Vitali Gavrilin, endodont

Vitali Gavrilin·Vastused (34)
·Praegu ei vasta
TÜ Endodontia resident
Töötab HanzaDent hambaravis

Kristin Laugus, hambaarst

Kristin Laugus·Vastused (88)
·Esita küsimus
Hambaarst, kelle valdkonnaks on hambaravi, juureravi, proteesimine. Haridus: TÜ arstiteaduskond, hambaraviteadus 2005-2010

Timo Paberit, hambaarst

Timo Paberit·Vastused (418)
·Esita küsimus
1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus

Ivo Ost, hambaarst

Ivo Ost·Vastused (608)
·Esita küsimus
Haridus: Tartu Ülikool Stomatoloogia eriala 1995-2000
Töökoht: Stomms OÜ Hambaravi, Pae 25, II korrus
Erialased huvid: ravi, kirurgia, proteesimine, implantoloogia

Regina Kuningas-Ott, hambaarst

Regina Kuningas-Ott·Vastused (182)
·Esita küsimus
Regina töötab HanzaDent Hambaravis, on lõpetanud TÜ hammaste ravi ja proteesimise alal. Osalenud täiendkoolitustel mitmel pool Euroopas.

Raili Luikmel, hambaarst

Raili Luikmel·Vastused (20)
·Esita küsimus
Hambaarst, kes tegeleb ravi-, proteesimise ja implantoloogiaga. Töötab Maestro Maja Hambakliinikus. Haridus: Tartu Ülikool, hambaarstiteadus 1998-2003, täiendkoolitused Soomes, Šveitsis, Ungaris, Prantsusmaal.

Jan Orn, hambaarst

Jan Orn·Vastused (230)
·Esita küsimus
Haridus: Tartu Ülikool 1989-1994; Töökohad: alates 1995 SA TÜ Kliinikum osak.juhataja; 1995-1998 Tartu Ülikooli õppejõud; alates 1998 Nigul ja Orn Hambaravi hambaarst

Marek Vink, hambaarst

Marek Vink·Vastused (729)
·Praegu ei vasta
Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president

Reet Pallase, hambaarst

Reet Pallase·Vastused (377)
·Praegu ei vasta
Töötab Kliinik 32 hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja suukirurgia. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja alustanud residentuuris spetsialiseerumist suu-, näo- ja lõualuudekirurgiks.

Martin Martma, hambaarst

Martin Martma·Vastused (98)
·Praegu ei vasta
Töötab Kliinik32-s hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja proteesimine ning esteetiline hambaravi. Ta on lõpetanud TÜ arstiteaduskonna. Osalenud täiendkursustel Eestis, Soomes Lätis ja Hispaanias.

Triin Kunsing, hambaarst

Triin Kunsing·Vastused (366)
·Esita küsimus
Haridus: Tartu Ülikool 1995-2000, 2000 a. Stockholmi Karolinska Instituut. Töötab Tallinnas Kliinik 32-s hambaarstina, kus tegeleb eelkõige ravi- ja proteesitöödega

Anneli Teesalu, hambaarst

Anneli Teesalu·Vastused (166)
·Praegu ei vasta
Lõpetanud Tartu Ülikooli 1999.a. Töötanud SA TÜK õppejõuna, Med&Dent ja Saks Hambaravis hambaarstina. Hetkel töötab Tähe Hambakliinikus Tartus.

Kristo Ivanov, hambaravi eriarst

Kristo Ivanov·Vastused (128)
·Esita küsimus
Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel

Eliis Vengerfelt, ortodont

Eliis Vengerfelt·Vastused (16)
·Esita küsimus
Hambaarst, lõpetanud ja spetsialiseerunud ortodondiks Tartu Ülikoolis. Ta on Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Ortodontide Seltsi liige. 2007.a. sooritanud erialal eksami The Royal College of Surgeons of Edinburgh ́i juures: Part II: Membership in Orthodontics.

Triin Jagomägi, ortodont

Triin Jagomägi·Vastused (631)
·Esita küsimus
1987-1993 Tartu Ülikool, Arstiteaduskond, stomatoloogia eriala.
1993-1995 Kuopio Ülikool, International Institute for Oral Health, MSc in orthodontics.
Alates 1996 Tartu Ülikool lastestomatoloogia assistent. SA TÜ Stomatoloogiakliinik arst-õppejõud.

Kirsten Nigul, ortodont

Kirsten Nigul·Vastused (408)
·Praegu ei vasta
Töötab Kliinik 32-s ortodondina. Lõpetanud 1998.a Tartu Ülikooli. 2004. a sooritasin erialal eksami The Royal College of Surgeons of Edinburghi juures. Ta on Eesti Ortodontide Seltsi koolitusjuht, Euroopa Ortodontide Seltsi liige.

Terje Altosaar, suuhügienist

Terje Altosaar·Vastused (283)
·Esita küsimus
Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"