Tuuli küsis (2. dets 2013)
Millest see tuleb, et hambad on otsast nagu läbipaistvad ja tunduvad väga õrnad. Alguses oli natuke vähem seda läbipaistvust ja nüüd on rohkem. Ja millest see tuleb, et hammastele tulevad valged triibud või laigud (sellised, mida ei saagi enam ära). Miks hambad tundlikud on (sooja ja külma suhtes)?
Hambaid pesen ma korralikult (2 korda päevas). Ja ma ei tõmba lihtsalt siuh-säuh hambaharjaga üle, vaid pesen korralikult, oma süsteemi järgi.
Ise ma mõtlen, et asi võib olla selles, et ma hõõrun liiga tugevalt hambaharjaga.
Kuigi hambahari on on valitud kõige pehmem, mis üldse olla saab.
Sooviks kuulda ka Teie, kui spetsialisti arvamust ja soovitusi.
Tuuli, 13
Aitäh!
Hambaid pesen ma korralikult (2 korda päevas). Ja ma ei tõmba lihtsalt siuh-säuh hambaharjaga üle, vaid pesen korralikult, oma süsteemi järgi.
Ise ma mõtlen, et asi võib olla selles, et ma hõõrun liiga tugevalt hambaharjaga.
Kuigi hambahari on on valitud kõige pehmem, mis üldse olla saab.
Sooviks kuulda ka Teie, kui spetsialisti arvamust ja soovitusi.
Tuuli, 13
Aitäh!
Terje Altosaar
vastas (2013-12-09 09:01)
Tere Tuuli
Keeruline on virtuaalselt vastata teie küsimusele. Julgen ainult arvata.
1. hambad on otsast nagu läbipaistvad ja tunduvad väga õrnad
Füsioloogilistes piirides hammaste kulumist peetakse normaalseks. Ülemäärane oklusioonipindade kulumine võib muuta hambumuse kõrgust ja tekitada muutusi lõualiigeses (TML) ja mälumislihastes. Olulisimaks hammaste kulumise põhjuseks peetakse bruksismi ehk krigistamist, kuid arvestada tuleb ka teisi faktoreid. Hambumuse kõrgust võivad vähendada mõned kaasasündinud anomaaliad, parafunktsionaalsed harjumused, dieedist tulenev, seedetraktihaigus, abrasioon, erosioon ja varajane tagahammaste kaotus. Kahjulikud harjumused, dieedi ja sülje omadused on sageli lisafaktoriteks. Hammaste liigse kulumise etioloogias tuleb arvestada ka patsiendi menüü abrasiivsete ja happeliste komponentidega
2. hammastele tulevad valged triibud või laigud (sellised, mida ei saagi enam ära)
Algav kaaries on hambaemaili piimjas karioosne laik ilma hambakoe defektita. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis kaariese kulgu saab pidurdada ja emaili remineraliseerida. Kui patsiendil on kaariesehaigus, siis tuleb selle põhjus välja selgitada. Tavaliselt algab kaariesehaiguse põhjuste väljaselgitamine toitumisharjumuste uurimisega. Kui janujoogiks on midagi muud kui puhas vesi, siis ei saa ka hambad terved püsida. Teiseks on tähtis söögikordade ja nende vaheliste näksimiste arv. Täpsemalt küll toidukordade vahele jäävate pauside kestvus, mil hambad happerünnakutest kosuda saavad. Kui söömiskordasid (või kalorisisaldusega jooke) on päeva peale tihedalt, siis on hamba mineraaliainevahetuse suund happelise keskkonna tõttu negatiivne ja hambad ei saa olla terved. Päevas võib olla max. 5 söögikorda.
3. Miks hambad tundlikud on (sooja ja külma suhtes)?
Hammaste pesemisel saavutatakse efekt tegelikult mitte harjamise tugevuse, vaid õige harjamistehnikaga. Samuti on tähtis piisavalt pikk harjamise aeg - see peab olema vähemalt 3 minutit. Hammaste õige harjamistehnika kohta saate lugeda artiklist Hammaste harjamine.
Liig tugeva harjamise korral igemepiir taandub ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks. Lisaks hambaharjale tuleks proovida ka teisi hammaste puhastamise viise - hambatikke, hambaniiti jm. Kindlasti tuleks aga pesta hambaid regulaarselt igal hommikul ja õhtul.
Olulisemad punktid oleksid:
* Hambahari hoitakse pesemise ajal käes kui pliiats. Rusikas oleva harjaga kasutan liigset jõudu, mille tulemusena kuluvad nii hambad kui hambaharja harjased.
* Pesemise ajal sooritatud liigutused on max. ühe hamba pikkused - st hoogne liigutus hambaharjaga üle hammaste ei taga tõhusat kattu eemaldust ja samas kulutab hambaharja.
* Hambahari peaks olema soft tugevusega, kuna hammaste pesemise eesmärgiks on hammastelt eemaldada katt, mis on bakterimass. Ja bakterite eemaldamiseks ei ole vaja kasutada terasharja (e. kõva hambaharja)
-hammaste pesemist alustan erinevast kohast suus. Nii väldib liigset survet.
- ei kasuta valgendavaid hambapastasid.
Jõudu, loodan et kohtume pea.
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist
Keeruline on virtuaalselt vastata teie küsimusele. Julgen ainult arvata.
1. hambad on otsast nagu läbipaistvad ja tunduvad väga õrnad
Füsioloogilistes piirides hammaste kulumist peetakse normaalseks. Ülemäärane oklusioonipindade kulumine võib muuta hambumuse kõrgust ja tekitada muutusi lõualiigeses (TML) ja mälumislihastes. Olulisimaks hammaste kulumise põhjuseks peetakse bruksismi ehk krigistamist, kuid arvestada tuleb ka teisi faktoreid. Hambumuse kõrgust võivad vähendada mõned kaasasündinud anomaaliad, parafunktsionaalsed harjumused, dieedist tulenev, seedetraktihaigus, abrasioon, erosioon ja varajane tagahammaste kaotus. Kahjulikud harjumused, dieedi ja sülje omadused on sageli lisafaktoriteks. Hammaste liigse kulumise etioloogias tuleb arvestada ka patsiendi menüü abrasiivsete ja happeliste komponentidega
2. hammastele tulevad valged triibud või laigud (sellised, mida ei saagi enam ära)
Algav kaaries on hambaemaili piimjas karioosne laik ilma hambakoe defektita. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis kaariese kulgu saab pidurdada ja emaili remineraliseerida. Kui patsiendil on kaariesehaigus, siis tuleb selle põhjus välja selgitada. Tavaliselt algab kaariesehaiguse põhjuste väljaselgitamine toitumisharjumuste uurimisega. Kui janujoogiks on midagi muud kui puhas vesi, siis ei saa ka hambad terved püsida. Teiseks on tähtis söögikordade ja nende vaheliste näksimiste arv. Täpsemalt küll toidukordade vahele jäävate pauside kestvus, mil hambad happerünnakutest kosuda saavad. Kui söömiskordasid (või kalorisisaldusega jooke) on päeva peale tihedalt, siis on hamba mineraaliainevahetuse suund happelise keskkonna tõttu negatiivne ja hambad ei saa olla terved. Päevas võib olla max. 5 söögikorda.
3. Miks hambad tundlikud on (sooja ja külma suhtes)?
Hammaste pesemisel saavutatakse efekt tegelikult mitte harjamise tugevuse, vaid õige harjamistehnikaga. Samuti on tähtis piisavalt pikk harjamise aeg - see peab olema vähemalt 3 minutit. Hammaste õige harjamistehnika kohta saate lugeda artiklist Hammaste harjamine.
Liig tugeva harjamise korral igemepiir taandub ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks. Lisaks hambaharjale tuleks proovida ka teisi hammaste puhastamise viise - hambatikke, hambaniiti jm. Kindlasti tuleks aga pesta hambaid regulaarselt igal hommikul ja õhtul.
Olulisemad punktid oleksid:
* Hambahari hoitakse pesemise ajal käes kui pliiats. Rusikas oleva harjaga kasutan liigset jõudu, mille tulemusena kuluvad nii hambad kui hambaharja harjased.
* Pesemise ajal sooritatud liigutused on max. ühe hamba pikkused - st hoogne liigutus hambaharjaga üle hammaste ei taga tõhusat kattu eemaldust ja samas kulutab hambaharja.
* Hambahari peaks olema soft tugevusega, kuna hammaste pesemise eesmärgiks on hammastelt eemaldada katt, mis on bakterimass. Ja bakterite eemaldamiseks ei ole vaja kasutada terasharja (e. kõva hambaharja)
-hammaste pesemist alustan erinevast kohast suus. Nii väldib liigset survet.
- ei kasuta valgendavaid hambapastasid.
Jõudu, loodan et kohtume pea.
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
