Küsimus nr 6495

Marje küsis (21. nov 2013)
Tere,
Minu küsimus puudutab juureravi, õigemini selle tegemise tempot. Olen jälginud, et Teie vastused siin foorumis on alati väga põhjalikud, seepärast suunan küsimuse otse Teile.
Juureravi eest teatavasti ei saa maksta komplekshinda, ravi maksumus ja visiitide arv sõltub lisaks konkreetsele hambale veel ka väga otseselt arsti ajaplaneerimisest, tema ravivõtetest, tempost. Olen olukorras, kus mul on kulunud juureravile kolmandiku võrra rohkem visiite algselt viidatust, algselt viidatud rahasummad on juba duubeldunud. Praegusel juhul on näiteks jaotatud viimase (eelnevalt oli veel) kolme visiidi peale 1. hambaseinte ülesehitus ja kanalite mõõdistus, 2. kanalite laiendamine, 3. (tulemas veel) kanalite täitmine ja loodetavasti hamba ülesehitus, arst viitas ka võimalikule 4-ndale visiidile.

Kas selliseks ettevaatlikuks ja tunni aja kaupa tööks on olemas ka meditsiiniline põhjendus, miks see patsiendile parem on selmet korraga pikka aeg broneerida ja ära teha? Põletiku probleemi minu andmetel enam ei ole, arst viitab lihtsalt ajafaktorile. Teatavasti tähendab iga lisavisiit lisakulu, lisaks mure hamba pärast, mis juba 5 korda on lahti-kinni pandud (allergianähtude tõttu on mul paar viimast korda pandud kõva plomm). Tagatipuks veel mure, kas ja kuidas rinnalapsele see ülipikk ravi mõju avaldab.
Loomulikult on raske distantsilt nõu anda, loomulikult arutan ka otse oma arstiga selle läbi. Kuid kust saab patsient kindlustunnet, et on toimitud temale kõige otstarbekamal viisil?

Palju küsimusi tuli kokku. Pika jutu võiks kokku võtta küsimustega
1) kas juureravi mitmele etapile jaotamine on otstarbekas,
2) kas ja kuidas ajutine plomm ja ravimid mõjuvad rinnalapsele,
3) kust saab patsient kindlustunnet, et temaga on käitutud kõige otstarbekamal moel, nii ravivõtete kui ka rahalises mõttes.

Tänan väga ette vastuse eest ja heameel, et selline portaal ja küsimuste küsimise võimalus loodud on!
Marje
Kristo Ivanov vastas (2014-01-13 10:15)
Tere Marje!

Tänan heade sõnade eest nii isiklikult kui ka hambaraviportaali hambaarst.ee nimel.

Kui laiemalt Teie poolt esitatud küsimusele vastata, siis mis seal salata, enim probleeme tekitabki patsientide ja arstide vahelistes suhetes just nö ajafaktor, mis tegelikult nii ei peaks aga üldse olema. Ka kipuvad patsiendid hindama arsti töökvaliteeti suures osas selle järgi, kaua arst patsiendile aega pühendas. Kuid paraku on see väga subjektiivne, sest sõltuvalt raviprotseduurist ning arsti vilumusest võib see nö õige "ravikiirus" olla suhteliselt erinev. Toon Teile mõne näita igapäevapraktikast, kus ajafaktor on saanud nö küsimuseks arsti pädevusest ja hinnapoliitikast.

1) Mäletan juhtumit, kus patsient oli rahulolematu, et eemaldasin tal tarkusehamba liiga kiiresti ning küsisin siis selle eest hinnakirjajärgset hinda. Tema arvates oli see ülekohtune, et tarkusehamba eemaldamine on hinnakirjas kulukam kui mistahes muu hamba eemaldamine ning arst tegi selle töö ära vaid mõne sekundiga - see on ju sulaselge röövimine! Minu lihtne loogika jälle arstina ütleb vastupidist - kui ma olen õppinud oma eriala ülikoolis kokku 5 + 3 aastat, millele lisandub doktorantuur 4 aastat, ehk siis kokku 12 aastat ning ma olen selle aja jooksul omandanud hea vilumuse oma igapäevatööks, siis miks ma ei võiks patsienti säästa tunnipikkusest ebameeldivast protseduurist, kui minu oskused võimaldavad seda teha hoopis kiiremini. Ärge saage must valesti aru - olen tõmmanud ja kindlasti tõmban edaspidigi hambaid, mille ajakulu on tunni ringis. Paraku hambad ei ole vennad.

Peab meeles pidama, et kui vilumus ei luba, siis ka liigne kiirustamine ei ole alati parim - nagu üks mu väga hea kolleeg näo-lõualuukirurg Tartu Ülikooli Kliinikumist ütles ühele patsiendile, kes küsis, kas läheb ikka kiiresti?- "Hambatõmbamine ei ole maailmarekordi sooritamine!". Selles on tal kahtlemata õigus - hamba eemaldamise eesmärk üksinda ei saa kindlasti olla kiirus, vaid pigem eelkõige tüsistuste vältimine. Küll aga sellele boonuseks saavad kogemused kinkida arstile ja patsiendile kiire ja valutu hamba eemaldamise - aga nagu eelpoolgi, kõik sõltub hambast. Ka maailma parim kirurg ei eemalda horisontaalses asendis olevat tarkusehammast sekunditega.

Seega, enamik inimesi on õnnelikud, kui hammas eemaldati valutult ja kiiresti ning hindavad selle järgi arsti professionaalsust positiivsest küljest. Kuid teisalt leidub alati ka neid, kes ütlevad, et näed, arst tegi oma tööd kiirelt ja rapsides ning küsis selle eest veel hingehinda. Viimased arsti professionaalsust kipuvad hindama pigem negatiivse poole pealt.

2) Täpselt sama lugu on juureravidega. Ka koolkonnad on erinevad. Ühed arstid evivad seda, et hammas tuleks võimalikult kiiresti saada lõpliku juuretäidise alla, teised aga vastupidi on seda meelt, et pigem vahetada ravimit hambas mitmeid kordi, et viia miinimuni risk juureravi ebaõnnestumiseks. Need debatid on kestnud ja jäävadki ilmselt kestma spetsialistide vahel ning öelda, et nüüd ühel on 100% õigus või teisel, oleks minu poolt eksitav.

Küll aga, peaksime me mõistma seda, et mõningatel juhtudel ongi mõne patsiendi ravi aeganõudvam. Kõik ei saagi alati käia raamatureeglite järgi, sest siis poleks arste vajagi. Oluline on see, et arstid soovivad kõik liikuda ühe ja sama tulemuse poole - patsiendi paranemiseni. Selleks on aga tihtilugu erinevaid teid. Miks Teie juureravi protsess niiöelda esialgsest pikemaks on veninud, ma usun, et sellele on kõige pädevam vastama Teie raviarst. Meeles tuleks pidada seda, et arstiteadus ei ole ennustamise kunst, vaid me saame tegeleda vaid prognoosimisega. Ning ka kõige paremal arstil võib nii teda ennast kui ka patsienti rahuldava lõpptulemuseni viiva eesmärgi täitmiseni kuluda mõnikord prognoositust kauem aega.

Selle loo moraal võiks olla see, et ravikvaliteeti ei saa paraku alati hinnata raviks kulunud aja põhjal. Tihti võib see viia patsiendi poolt ekslike järeldusteni. Kõige parem oleks alati küsida oma raviarstilt, miks miski just nii on. Ning kui ka siis ei saa ammendavat vastust enda jaoks, tuleks alati julgeda küsida teise spetsialisti arvamust (seda aga siis juba koos ravi-ajalooga konkreetse hamba kohta!).

Rinnalapsele hambajuurekanali sisesed ravimid mõju ei avalda. Kindlasti peaks vältima jodoformi baasil ravimeid. Süstelahutse kasutamise kohta kehtib rusikareegel, rinnaga toita pärast tuntava tuimastuse möödumist ning esmane rinnapiim välja pumbata.

Head tervist ja loodan, et saite pildi selgemaks :)
Kristo Ivanov
Kristo Ivanov Kristo Ivanov, hambaarst

Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel

Seotud asutustega:
· Nordic Hambakliinik Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
· Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa