Kairi küsis (7. märts 2003)
Käin 7 aastase lapsega hambaarsti juures. Esimesel korral maksin visiiditasu 50 kr - pandi rohi ja kutsuti tagasi. Teisel korral maksin 50 kr visiiditasu, pandi uuesti rohi ja kutsuti tagasi. Nüüd, kolmas kord sama kuu jooksul tagasi minnes, tekib küsimus, kas arstil on iga kord õigus võtta visiiditasu?
Ja kas varem ei olnud visiiditasu, kui kehtis eelmine ravikindl. seadus? Sest siis oli justkui "päris" tasuta lastele hambaravi.
Ja kas varem ei olnud visiiditasu, kui kehtis eelmine ravikindl. seadus? Sest siis oli justkui "päris" tasuta lastele hambaravi.
Reet Pallase
vastas (2003-03-27 09:46)
Vastamine nõudis natuke pikemat uurimist ja seetõttu võttis kauem aega - vabandused. Küsisin vastust haigekassa Harju osakonna hambaravi asjadega tegelevalt usaldusarstilt Aive Ehalt, konkreetset vastust aga ei saanud. Soovitati lugeda ravikindlustusseadust(!), mille vastavad lõigud siinkohal ka ära toon:
§ 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
(1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.
§ 67. Lisatasu ja selle laiendamise keeld
(1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.
(2) Haigekassa ei hüvita lisatasu.
(3) Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniliste abivahendite loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
§ 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel
(1) Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi üldarstiabi osutaja saatekirja alusel, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.
(2) Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, ei võta haigekassa üle teenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus).
(4) Kui kindlustatud isiku suunab ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise eriala tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutav tervishoiutöötaja, ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
§ 72. Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär
(1) Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 50 krooni.
(3) Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.
(4) Tarbijahinnaindeksi aastane muutus leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.
(5) Sotsiaalminister kinnitab määrusega visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära hiljemalt jooksva aasta 20. veebruariks.
Selgituseks lisan ka lõiked tervishoiuteenuste korraldamise seadusest:
§ 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.
(3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.
§ 20. Eriarstiabi mõiste
(1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(2) Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister.
Reet Pallase, hambaarst
§ 33. Alla 19-aastase kindlustatud isiku hambaraviteenuse hüvitis
(1) Haigekassa võtab noorema kui 19-aastase kindlustatud isiku poolt või tema kasuks sõlmitud hambaraviteenuse osutamise lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse üle tingimusel, et osutatud hambaraviteenus on kantud tervishoiuteenuste loetellu.
§ 67. Lisatasu ja selle laiendamise keeld
(1) Lisatasu käesoleva seaduse tähenduses on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks, mille maksmise kohustust ei võta üle haigekassa. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.
(2) Haigekassa ei hüvita lisatasu.
(3) Haigekassaga ravi rahastamise lepingu sõlminud tervishoiuteenuse osutaja ei tohi nõuda, et kindlustatud isik osaleks tervishoiuteenuste loetellu kantud tervishoiuteenuse eest tasumisel lisaks tervishoiuteenuste loetelus, ravimite loetelus ja meditsiiniliste abivahendite loetelus märgitud omaosaluse maksmisele muul viisil, kui käesolevas jaos sätestatud alustel ja ulatuses.
§ 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel
(1) Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi üldarstiabi osutaja saatekirja alusel, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist.
(2) Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, ei võta haigekassa üle teenuse eest tasumise kohustust (täiendav omaosalus).
(4) Kui kindlustatud isiku suunab ambulatoorse eriarstiabi osutaja juurde sellesama tervishoiuteenuse osutaja teise eriala tervishoiutöötaja või teise tervishoiuteenuse osutaja sedasama tervishoiuteenust osutav tervishoiutöötaja, ei tohi kindlustatud isikult nõuda visiiditasu maksmist.
§ 72. Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär
(1) Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 50 krooni.
(3) Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga, mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.
(4) Tarbijahinnaindeksi aastane muutus leitakse eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtuse jagamisel üle-eelmise kalendriaasta tarbijahinnaindeksi väärtusega, lähtudes Statistikaameti ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi väärtustest.
(5) Sotsiaalminister kinnitab määrusega visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäära hiljemalt jooksva aasta 20. veebruariks.
Selgituseks lisan ka lõiked tervishoiuteenuste korraldamise seadusest:
§ 2. Tervishoiuteenus
(1) Tervishoiuteenus on tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Tervishoiuteenuste loetelu kehtestab sotsiaalminister.
(2) Statsionaarne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks on vajalik inimese ööpäevaringne viibimine haiglas.
(3) Ambulatoorne on tervishoiuteenus, mille osutamiseks inimese ööpäevaringne viibimine haiglas ei ole vajalik.
§ 20. Eriarstiabi mõiste
(1) Eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
(2) Eriarstiabi erialade loetelu kehtestab sotsiaalminister.
Reet Pallase, hambaarst Töötab Kliinik 32 hambaarstina, kelle valdkonnaks on hammaste ravi ja suukirurgia. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja alustanud residentuuris spetsialiseerumist suu-, näo- ja lõualuudekirurgiks.
Seotud asutusega:
·
Kliinik 32
Tornimäe 5, Tallinn
