Küsimus nr 5886

Tere! Lugesin siin hambaarstifoobia kohta. Ise ei ole käinud ka 8 aastat ja hakkas hammas valutama, kaks nädalat sõin valuvaigisteid, ja siis kui enam ei mõjunud läksin esmaabisse, kus tehti, mitte valutava hamba juurde süst vaid kuskile taha tarkusehammaste juurde?, tuimestus mõjus nii et keel oli tuim, kael oli tuim ja pool nägu ka, aga see mida vaja ei olnud, nimelt puurimine oli nii krdi valus et tahtsin ära surra, tekkis paanikahoog, ja ma lihtsalt nutsin sest oli niiiiii valus. Tahtsin arsti kätt kogemata ära lükata. Arst ei tahtnud uskuda et mul on valus. Sai siis puuritud vist ja hakkas mulle panema närvisuretamisrohtu, katsus ennem kus see närv siis on, ja ikka kaks korda katsus üle, sel hetkelgi oli meeletu närvivalu kui ta sorkis. Pani peale ajutise mingi valge plommilaadse katte.
Nyyd nädal mõõdas ja ei tea kas hammas on juba surnud v mitte, KUI KIIRELT SEE JUHTUB?. Ülevalt selle hamba kohalt hakkab ka juba vaikselt valutama üks hammas, kuid eelnevalt puuritud hambasse valu ei kiirga, vaid selle hamba kõrvalhammastesse kiirgab valu kll. Järgmine nädal on mul uus aeg raviarstile, KAS VÕIN VÕTTA VALUVAIGISTIT ENNE HAMBAARTSILE MINEKUT? näiteks kui ta nyyd puurib v äkki teeb siis uuesti tuimestava süsti?

Üleüldiselt kardan ka hambaarsti lapsepõlves läbielatu pärast kooliajal, mil lausa klassijuhataja sundis minema. Paanikahood tekivad ka muul ajal kui on mingi väga ebameeldiv olukord kus olen täies ulatuses krampides, higistan meeletult, nii et jalad on ka lausa märjad igalt poolt ja käed jalad lähevad tundetuks ning seejärel olen ka minestanud üksikutel kordadel.
Habmaarstil käies oli samuti pinge nii suur. See hais on juba vastik, nii et mul läheb süda pahaks.