Küsimus nr 5635

Merit küsis (30. nov 2011)
Tere!
Miks lähevad pealt täiesti terved hambad seest tühjaks?
Olen 23-aastane ja käisin aasta tagasi tundliku purihambaga arsti juures, kuid hammas tunnistati välisel vaatlusel täiesti terveks. Paar kuud hiljem hakkas hammas meeletult valutama ning siis puuriti ta lahti: sees haigutas tühimik, tunda oli kõdunenud lehtede haisu ning lõpuks sain juureravi ja ehitati uus hammas. Röntgen näitas nüüd veel kahte sellist hammast, mis on välimuselt ideaalses korras, kuid seest täiesti tühjad (üks neist on muutunud ka tundlikuks). Parandustöödeks on ajad kirja pandud, nii et varsti on kõik jälle terve.
Olen tubli hambapesija (väikese otsaga pehme hari, pastaks Elgydium), kasutan igal õhtul hambaniiti ja käin kord aastas ka suuhügienisti juures. Mingeid muid haigusi diagnoositud ei ole ning immuunsuski on tubli. Aga kuidas saavad väljast täiesti terved (ja varasema täidiseta) hambad niimoodi seest õõnsaks?
Kristo Ivanov vastas (2011-12-02 12:39)
Tere!
Teid nägemata ja anamneesi ehk hammaste ajalugu teadmata on väga keeruline diagnoosi ja tekkepõhjust välja selgitada. Alustuseks peate teadma, et kõik hambad on seest õõnsad, kuna seal asub anatoomiliselt hamba pulbiõõs ehk ruum, kus asuvad närvid ja verseooned.

Kui väidate, et varasemalt hammastes täidised puudusid, siis on vaatamata niiditamisele võimalik, et hambavahedesse on juba varasemalt tekkinud kaaries ehk hambaauk, mis on ulatunud närvini ning selle tulemusena on võimalik hambanärvi aeglane ja märkamatu kärbumine. Seda enam, mainite, et hammas, mis lõpuks juureravi vajas, oli Teil algselt tundlik olnud.

Teise üldlevinud põhjusena võime välja tuua hammaste trauma, mille tagajärjel samuti võivad hambad aegamööda ja patsiendile märkamatult devitaliseeruda ehk lihtsamalt öeldes surra.

Kolmas ja mitte vähem oluline põhjus on seotud hambakaariese diagnoosimisega. Kindlasti ei ole iga must täpp hamba peal alati hambaauk, kuid just tänapäeva noortel esineb tihti juhuseid, kus arstil võib jääda kaaries diagnoosimata.

Põhjus lihtne ja peitub fluoriide sisaldavates hambapastades. Kui olete näinud teatava hambapasta reklaami, kus demonstreeritakse pasta efekti munakoore peal, mis on nii tugev, et kõksides ei lähe katki, siis just sama lugu on hambaga. Eriti noorte seas, kes on peaasjalikult ainult fluoriide sisaldavaid pastasid kasutanud, on tihti näha, et hambapinnalt minev väike must täpp, mis mõne arsti arvates ei pruugigi ravi vajada, võib hamba sees teha ulatuslikku pahandust.

Justnimelt eelpool toodud näite põhjal - hambaauk ei levi laiali mitte mööda hambapinda, kuna see on fluoriidide poolt nii tugevaks muutunud, vaid leidnud tee hamba sisse, õõnestab seal hammast. Nii jäävadki sellised hambad pealtnäha justkui terveks, kuid tegelikult on hamba sees kahjustus juba nii suur, et vajalikuks osutub juureravi.

Seega, minu soovitus on, nii nagu ühekülgne dieet ei ole üldorganismile kasulik, peaks ka hammaste tervise seisukohalt kasutama erinevaid pastasid, mitte tarvitama aastaid sama pastat. Loodan, et saite mingisuguse ettekujutuse võimalikest põhjustest.

Terveid hambaid!
Kristo Ivanov Kristo Ivanov, hambaarst

Kristo Ivanov töötab Nordic Hambakliinik peaarstina ning SA TÜ Kliinikumi arst-õppejõuna hambaravi erialal. Lõpetanud TÜ arstiteaduskonna, spetsialiseerunud restauratiivse hambaravi eriarstiks ning hetkel PhD kraad omandamisel

Seotud asutustega:
· Nordic Hambakliinik Laeva 2 (Navigatori Ärimaja, V korrus), Tallinn
· Tartu Ülikooli Kliinikumi Stomatoloogiakliinik L.Puusepa 1A (4.korrus), Tartu, Tartumaa