Meelis küsis (2. veebr 2003)
Kas fluori sisaldava hambapasta (iga kord peale sööki) kasutamine võib olla hambaemailile kahjulik Lääne-Eestis? Kuidas saab hambaemail joogiveest kätte oma fluori - vesi neelatakse ju kohe alla? Kas ilmub sülge? Või on joogivee fluorisisaldus oluline vaid arenevale hambale?
Marek Vink
vastas (2003-02-03 10:34)
Suur fluoriidi hulk peale hambakrooni küpsemist ei saa kuidagi hammast kahjustada. Fluoroos saab tekkida ainult arenevas hambas (seega enne kooliiga). Kooliealistel lastel ja täiskasvanutel liigne fluoriid enam hambakahjustusi tekitada ei saa. Küll aga võib fluoriidi sisaldava hambapasta vältimine (ka Lääne-Eestis) kaasa aidata kaariese esinemisele. Nimelt vajavad hambad fluoriidi võimalikult sageli aga samas piisavas koguses. Just hambapastas leiduv fluoriid on piisavas kontsentratsioonis, et tekitada hambapinnal fluoriidiladu, kust seda vajadusel (happerünnaku ajal) võetakse.
Joogivees on reeglina fluoriidisisaldus nii väike, et hambapinnal see nn fluoriidiladu tekitada ei suuda. Samas on joogivee fluoriid pidevalt kohal. Janu korral joogiveena ja ka toidu valmistamisel kasutusel. Sisse joodud fluoriid ilmub ka sülge, aga mitte piisavas kontsentratsioonis. Sisse joodud/söödud fluoriid mõjutab hambakude eelkõige selle küpsemise ajal lõualuus.
Fluoriidi efekt seisneb selles, et see muudab hambavaaba happerünnaku suhtes vastupidavamaks. Kui tavaline email (hüdroksüapatiit) hakkab lahustuma pH 5,5 juures, siis fluoriidiga tugevdatud fluorapatiit hakkab lahustuma alles pH 4,5 alates. Tavaline happerünnak sellest allapoole ei langegi, seega kaariest ei teki. Fluorapatiit tekib happerünnaku ajal, kui hüdroksüapatiidist mineraalid välja lahustuvad, siis fluorilaost vabanevad fluoriidiioonid asendavad neid.
Marek Vink, hambaarst
Joogivees on reeglina fluoriidisisaldus nii väike, et hambapinnal see nn fluoriidiladu tekitada ei suuda. Samas on joogivee fluoriid pidevalt kohal. Janu korral joogiveena ja ka toidu valmistamisel kasutusel. Sisse joodud fluoriid ilmub ka sülge, aga mitte piisavas kontsentratsioonis. Sisse joodud/söödud fluoriid mõjutab hambakude eelkõige selle küpsemise ajal lõualuus.
Fluoriidi efekt seisneb selles, et see muudab hambavaaba happerünnaku suhtes vastupidavamaks. Kui tavaline email (hüdroksüapatiit) hakkab lahustuma pH 5,5 juures, siis fluoriidiga tugevdatud fluorapatiit hakkab lahustuma alles pH 4,5 alates. Tavaline happerünnak sellest allapoole ei langegi, seega kaariest ei teki. Fluorapatiit tekib happerünnaku ajal, kui hüdroksüapatiidist mineraalid välja lahustuvad, siis fluorilaost vabanevad fluoriidiioonid asendavad neid.
Marek Vink, hambaarst Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president
Seotud asutustega:
·
Meliva Al Mare hambakliinik
Vabaõhumuuseumi tee 2A, Tallinn
·
Meliva KW hambakliinik
Pärnu mnt 22-2, Tallinn
