Küsimus nr 5548

Sirkka küsis (11. okt 2011)
Mind huvitab teooria, mille kohaselt on naatriumflouriid tervisele äärmiselt kahjulik, sisaldudes hambapastas. Uurides nii eestikeelseid kui inglisekeelseid avaldisi internetis, jõuan pidevalt ühe ja sama teemade ringini selles käsitluses.
Tundub, et teemapüstitus on alanud vee fluoriidiga rikastamise diskussioonidest ja ära keelamistest paljudes riikides. Pea kõik artiklid (kui on üldse artiklid, peamiselt siiski arvamused) refereerivad üksteist vastastikku, kuid viiteid algallikatele ei leia - st viiteid , mis puutub fluori kahjulikkusele suuhügieeni toodete kasutamisel.
Joogivee rikastamise naatriumfluoriidiga teemadel on teaduslikud viited olemas ja hinnangud toksilisusele tunduvad põhjendatud.
Kuidas Teie, suuhügienistina hindate naatriumfluoriidi toksilisust hambapasta kasutaja organismile?
Terje Altosaar vastas (2011-10-17 10:04)
Fluoriidid on organismile vajalikud elemendid, mis mõjutavad oluliselt hammaste tervist. On teada, et fluor etendab olulist osa hambaaemaili demineralisatsiooni ja remineralisatsiooni protsessis, soodustab hamba arengu perioodil emailis fluorapatiidi moodustumist. Kaltsiumfluoriid on tähtsaim hamba kõvades kudedes moodustuv ühend, kui fluoriidi sisaldus ületab 100 ppm. See omakorda toimib hambavaaba fluorilaona, kust fluoriidid vabastatakse kattu alati, kui pH langeb. Fluoriididel on ka võime pärssida hambakatus bakterite (S. Mutans) metabolismi.

Samal ajal on teada, et fluoriidide liigsel saamisel avaldub tema toksiline toime. Hammaste arengu perioodil pidurdub emaili struktuuri normaalne mineraliseerumine, areneb välja hambaemaili fluoroos. Fluoriidide suuremate päevaannuste korral võivad avalduda ka mitmed tõsised tervisehäired nagu skeletiluude fluoroos, raseduspatoloogia, pahaloomulised kasvajad, kilpnäärme talitluse häired jne.

Hindamaks fluoriidide toimet organismile tuleb arvestada fluoriühendite saamist elukeskkonnast - toidust, joogiveest ja õhust. Teame, et toit annab põhilise osa organismile vajalikke aineid. Erandiks on fluoriidid, mille vajadusest toit katab 10-20%. Atmosfääriõhus on tavaliselt fluoriide väga vähe, va. tööstusliku fluorisaastega piirkonnad. Seetõttu jääb inimese põhiliseks fluoriallikaks joogivesi.
Kui joogivees on fluori vähe (alla 0,5mg/l) siis on soodustatud hambakaariese teke. Kõrge sisalduse (üle 1,5mg/l) korral hakkab avalduma fluoriühendite toksiline toime (siis ei tohiks kasutada fluoriidiga hambapastasid) Optimaalseks joogivee fluorisisalduseks peetakse 0,7-1,2mg/l, siis avaldub ka maksimaalne kaitse kaariese eest.

Viimaste aastakümnete hambafluoroosi riskitegurite uuringute metaanalüüs tõi välja neli peamist riskitegurit. Nendeks on fluoreeritud joogivee, fluorilisandite, fluoriga hambapasta ja imikute toitesegude kasutamine (Mascarenhas, 2000). Parim kaariese vastane efekt saavutatakse, kui fluoriide kasutatakse vähe korraga ja tihti (hambapastas), aga mitte kõiki fluoriiditooteid korraga ühel päeval. Manustamise valik ja kogus sõltub piirkonna joogivee fluorisisaldusest.

Lapsi varitseb fluorisisaldusega hambapastat kasutades fluoroosioht, kuna paljude uurimuste järgi neelavad väikesed lapsed vähemalt poole kasutatud hambapastast. Eelkooliealised lapsed vajavad hambapasta harjale panemiseks ja harjamise kvaliteedi kontrolliks enda kõrvale täiskasvanut.

Seosed hambafluoroosi ja –kaarise haigestumise ning joogivee fluorisisalduse vahel saadi nt. Tartu linna 12 a. kooliõpilastel (Russak et al, 2002) kellel hambaemaili fluoroosi esinemissagedus seostus tarbitava joogivee fluorisisaldusega elukohas. Kõige kõrgem fluoroosi esinemissagedus oli Veeriku linnaosa koolilastel, kus joogivee fluorisisaldus oli ka kõrgem- keskmiselt 3,9mg/l. Järgmisel kohal oli Raatuse piirkonna lapsed, kus joogivee fluorisisaldus oli keskmiselt 2,4 mg/l. Fluorivaene (0,2mg/) veehaare oli Staadioni piirkonnas.

Kui teostatakse fluoriidi profülaktikat, lähtutakse vajadustest ja elukoha joogivee fluorisisaldusest ning määratakse sobiv/sobivad fluoritoode/tooted. Ei ole vaja ravida terveid ehk kõik inimesed ei vaja tõhustatud fluoriidiprofülaktikat. Vajadust oskavad hinnata nt.hambaarstid ja suuhügienistid.

Palju head korraga ei olegi hea.

Kaunist päeva
Terje Altosaar

Vt lisaks:
Kas fluoriid teeb ainult head?
Fluor ja hambahaiguste profülaktika
Terje Altosaar Terje Altosaar, suuhügienist

Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"

Seotud asutustega:
· Dukan & Korrovits Hambaravi Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
· ODE AS Riia 11, Tartu, Tartumaa