Küsimus nr 5162

Mure küsis (20. nov 2010)
Tere, hiljuti sain oma hambaarstilt teada, et mul on kolmes hambas varasemalt tehtud juureravi valesti. Nägin ise ka pildilt, et kanalid olid pooleldi täitmata ja nagu ma aru sain oli seal ka põletik.
Seni pole ravitud hambad õnneks mingit kohutavat valu tekitanud kuid tundlikud siiski. Need juureravid on tehtud umbes kuus aastat tagasi. Ma tean, millises kliinikus need on tehtud kuid minul otseselt ei ole ühtegi paberit, mis seda tõendaks, kuna ravi oli tasuta ning mulle ei esitatud ühtegi arvet ega muud paberit.
Muidugi olen vahepeal selle kuue aasta jooksul veel hambaravil käinud kuid seni pole mitte ükski arst mulle öelnud ega näidanud, et need juureravid tuleb kõik uuesti teha.
Juureravid on tehtud alaealisena, kui olin umbes 14 ja Tallinna kesklinna kliinikus, mida perekonnaliikmed soovitasid ja siiamaani ei osanud tegelikult arvata, et tegu oleks halva kliinikuga ning võibolla ei olegi, kuus aastat on siiski möödunud.
Hetkel olen 21 ja pean kõik selle laskma ümber teha ja arsti sõnul läheb see mulle palju maksma. Lisaks halvasti teostatud juureravile, on mulle ühte valesti ravitud hambasse jäetud prooviplomm - see on ülemine hammas, mille tagumist osa pole mulle endale näha ning see prooviplomm on olnud seal samuti ligikaudu kuus aastat ja keegi pole mulle selle kohta samuti kordagi mitte sõnagi maininud.
Ma ei mõista, miks mulle sellist ravi on tehtud. Küsimus on selline, et kas mul on võimalik kuskile pöörduda, kuskile kaevata? Ma ise seda ei usu, sest ei ole ju ühtegi paberit minu poolt, mis tõendaks, et mulle see ravi seal üldse tehtud on, aga lootus on siiski.
Timo Paberit vastas (2010-11-23 10:20)
Mul ei ole võimalik kolleegi tööd kommenteerida ega anda vastuseid, miks midagi tehti nii ja mitte teisiti. Kindlasti teostati ravi eesmärgiga Teid aidata ning seda olemasolevate oskuste ja võimaluste piires. Paraku ei pruugi võimalused ja meetmed haigekassa poolt rahastatavate teenuste puhul olla alati kõige kaasaegsemad ning seda eelarve piiratuse tõttu.
See tähendab, et arst on sunnitud tegema kompromisse ravikvaliteedi arvelt ning valima näiteks odavama ravimeetodi või kulutab lihtsalt visiidiks vähem aega, kuna ukse taga ootab veel hulk abivajajaid.
Alati on võimalik selle ümber pikalt diskuteerida kuid fakt on, et samas ei ole meditsiinis võimalik anda tavapäraseid garantiisid. Kui Teil on kopsupõletik ning arst määrab ravi, ei ole võimalik anda garantiid, et kopsupõletik ei kordu.
Nii on ka hambahaiguste osas pigem tarvis sellist mõttemalli muuta ning läheneda põhjuslikult. Ravida tuleks eelkõige haiguste PÕHJUSI ning mitte tagajärge. Juurekanaliinfektsioon saab enamasti alguse ravimata hambakaariesest. Hambakaaries on nakkushaigus, mille põhjustest on igal pool palju juttu olnud. Ei ole olemas sünnipärselt "nõrku" hambaid ning hammaste tervishoius on kõige olulisem roll ennetusel ja õigel tervisekäitumisel. Vastasel korral ei saa olema abi ka kõige korrektsemalt teostatud juuretäidistest, sest need hakkavad lekkima varem või hiljem ning kõik kordub jälle kuni hammaste eemaldamiseni.
Timo Paberit Timo Paberit, hambaarst

1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus

Seotud asutustega:
· Cardens OÜ Jaani 20, Tartu, Tartumaa
· Kesklinna Hambakliinik OÜ Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
· Kreutzwaldi Hambakliinik Kreutzwaldi 3, Tallinn
· Lasnamäe Hambakliinik OÜ Tähesaju 14, Tallinn
· Viru Implantoloogia Narva mnt.1, Tallinn

NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.