Liisi küsis (8. märts 2010)
Tere!
Lasin panna kuu aega tagasi breketid ja nüüd oleks hea saada teada suuhügienisti nõuandeid. Hambad on kõik parandatud ja nüüd siis breketravi, mis peaks andma viimase lihvi ja tuleviku mõttes hoiab ära kõikvõimalikud mured ehk. Küsimus siis selline, et mida arvate Teie, kuidas peaks nüüdses olukorras hammaste eest hoolt kandma. Ortodont on nõuandeid jaganud küll, kuid tema räägib rohkem harjamisest ja sellisest poolest. Breketitega ei saa ju eriti närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi, mida olen eelnevalt ikka teinud. Praegu on ka raske hambaniiti kasutada, mida olen ka eelnevalt teinud.
Öelge, kas piisab hommikusest ja õhtusest korralikust hammaste harjamisest pluss peale sööki nende väikeste harjadega harjamist? Hakkasin kasutama ka suuvett. Kas suuvee kasutamisest kaks korda päevas on kasu, et vältida breketravi ajal tekkivaid probleeme? Või on tõhusamaid võtteid? Pean just silmas profülaktilist poolt, et vältida aukude teket. Praegu on ka raske hambaniiti kasutada, mida olen ka eelnevalt teinud.
Ette tänades! : )
Lasin panna kuu aega tagasi breketid ja nüüd oleks hea saada teada suuhügienisti nõuandeid. Hambad on kõik parandatud ja nüüd siis breketravi, mis peaks andma viimase lihvi ja tuleviku mõttes hoiab ära kõikvõimalikud mured ehk. Küsimus siis selline, et mida arvate Teie, kuidas peaks nüüdses olukorras hammaste eest hoolt kandma. Ortodont on nõuandeid jaganud küll, kuid tema räägib rohkem harjamisest ja sellisest poolest. Breketitega ei saa ju eriti närida ksülitooli sisaldavat närimiskummi, mida olen eelnevalt ikka teinud. Praegu on ka raske hambaniiti kasutada, mida olen ka eelnevalt teinud.
Öelge, kas piisab hommikusest ja õhtusest korralikust hammaste harjamisest pluss peale sööki nende väikeste harjadega harjamist? Hakkasin kasutama ka suuvett. Kas suuvee kasutamisest kaks korda päevas on kasu, et vältida breketravi ajal tekkivaid probleeme? Või on tõhusamaid võtteid? Pean just silmas profülaktilist poolt, et vältida aukude teket. Praegu on ka raske hambaniiti kasutada, mida olen ka eelnevalt teinud.
Ette tänades! : )
Terje Altosaar
vastas (2010-03-11 14:27)
Tere Liisi
Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et iga hamba pinnalt eemaldataks bakterimass ehk katt hoolsalt ja korrapäraselt. Katt ei eemaldu mehaanilise puhastamiseta, näiteks õunte söömine või nätsu närimine puhastab hambaid katust vaid osaliselt.
Tõhusaim abimees katuga võitlemisel on hambahari, kuid harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika. On tähtis, et harjamisel ei vigastataks hammaskonna pehmeid või kõvasid kudesid. Liiga tugeva harjamisega võivad kannatada saada ka hambaklambrid, mis võivad hakata suus haiget tegema.
Kui hambumust parandatakse suulaeplaadiga, tuleks seda bakterite vohamise takistamiseks puhastada iga päev. Hammastele kinnitatud klambrite tarvis on müügil spetsiaalsed hambaharjad (nt Oral B Ortho Brush), mille harjased on parema tulemuse saamiseks V kujulised. Kindlasti tuleks hari välja vahetada iga 2–3 kuu tagant, sest selle ajaga kaotab hari elastsuse, harjased hakkavad ise suunas hoidma ja meenutavad tuusti. Selline hari aga ei pese hambapinda korralikult. Kui hambahari kulub veelgi kiiremini, on see märk sellest, et hambaid harjatakse liiga tugevasti ja/või valesti. Sellisel juhul tuleb muuta hammaste pesemise tehnikat.
Lisaks hambaharjale tuleks hambaklambrite ümbert puhastada nn sooloharjaga või suuremat sorti hambavaheharjaga (liikudes pesemisel nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt). Kõige parema tulemuse saab, kui kasutatakse mõlemaid harju, sest just pika varrega soolohari võimaldab ligipääsu tagumiste hammaste juurde. Ka on sellise harja küljes olev harjastekimp väike, mistõttu on puhastamine mugav ja tõhus. Et puhtaks saaks ka hambavahed, tuleb kasutada hambaniiti, tikku või vaheharja. Kuna ortodontilise ravi ajal on hambad n-ö liikumises, on ka hambavahed väga erineva suurusega. Hea on varuda koju mitut suurust hambavaheharju ja/või võib kasutada ka Superflossi hambaniiti. Selline hambaniit on tavalisest hambaniidist jämedam ja tõhusam. Kõiki neid abivahendeid tuleks kasutada enne hammaste puhastamist. Pasta poleerib ja teeb hambad tugevaks.
Muus osas on hambaklambrite hooldamine sarnane tavapärase suuhügieeniga. Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
Korraga kulub pastat vaid hernetera suurune kogus ning see sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Et hambapasta keemiline mõju hammastele kestaks piisavalt kaua, peaks hambaid harjama vähemalt 2–5 minutit. Kui hambad on pestud, tuleks harjata ka keelt. Kuna pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, võiks valimisel arvestada oma kodukoha vee fluorisisaldusega. Osas pastades on kasutatud ka ksülitooli, mis muudab pasta veelgi tõhusamaks, kuna ksülitool ja fluor mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides (tabletid, nt Jenkki närimiskumm).
Hambaauke ksülitool küll ei paranda, kuid mitmed uuringud on näidanud, et hambaemaili pisikahjustused võivad selle mõjul taanduda. Kuigi poelettidel pakutakse ohtralt erimaitselisi ja -värvilisi pastasid, mis lubavad valgemaid hambaid, tasub nendega siiski ettevaatlik olla. Tugevalt teralist abrasiivset pastat (näiteks soodaga), valgendavat, suitsetajatele mõeldud pastat või hambapulbrit võib kasutada 2–3 korda kuus, mitte rohkem. Pikaajaline kasutamine võib tekitada hambaemailile vagusid ja muid defekte.
Ohtralt reklaamitud suuveedki pole mingid imetegijad. Hambakatule mõjuvad need väga erinevalt: tõhusad on need, mis sisaldavad kloorheksidiini ja naatriumfluoriidi või amiini-tinafluoriühendeid, ülejäänutel on lihtsalt suud värskendav toime.
Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta. Samuti ei ole soovitatav pesta hambaid kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada. Pärast õuna või tsitruseliste söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest neis olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma. Hambaid ei tohiks pesta ka kohe pärast oksendamist.
Kuidas pesta?
• Hammaste pesemiseks soovitatakse nn Bassi tehnikat, s.t hambaharja liigutatakse
lühikeste vibreerivate liigutustega edasitagasi 2– 3 hambal korraga.
• Pesemisliigutused võiks olla maksimaalselt ühe hamba pikkused – hoogne liigutus üle hammaste ei eemalda tõhusalt kattu, küll aga kulutab hambaid ja ka harja. Harjata ei tohiks liiga tugevalt, sest siis taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Et vältida liigset survet hambakaeladele, tuleks hambaharja sõrmede vahel hoida nagu pliiatsit. Kui hoiad harja rusikas, kasutad liigset jõudu, mistõttu kuluvad nii hambad kui ka hambaharja harjased.
• Harjased tuleks suunata 45kraadise nurga all poolviltu igeme ääre ja hambakrooni
vastu, siis puhastavad harjased hästi nii hambapinda kui ka masseerivad igemeid.
• Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Jätka purihammaste põsepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Lõpeta hambapesu hambumispinna harjamisega.
• Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagumiste hammaste
puhastamine sootuks ununeda.
• Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumit se vältimiseks on hea alustada pesemist iga kord erinevast purihammaste keele poolsest küljest.
• Hambaid ei saagi korralikult puhtaks, kui suus on katu jaoks soodsad tingimused, näiteks poleerimata täidised, hambakivi, lahtised kaariesekolded ehk hambaaugud jms. Hammaste puhtust saab ise kontrollida Vähemalt paar korda kuus võiks bakterite nähtavaks muutmiseks ja hambapesemistehnika tõhususe kontrollimiseks
kasutada indikaatortablette (nt Diadent, Diaplac jt) või - vedelikku. Esmalt tuleks hambad tavapäraselt pesta, seejärel umbes minuti jooksul hoolikalt indikaatortabletti närida, pärast seda sülg välja sülitada ja suud veega loputada. Neil pindadel, mis on n-ö ohuallikad ja pole saanud piisavalt puhtaks, värvub hambakatt roosaks. Hea suuhügieeni korral ei värvu hambad üldse. Kui tablette saab igaüks ise mugavalt kodus kasutada, siis indikaatorvedelikuga saab hammaste puhastamise tõhustust kontrollida enamasti vaid arsti juures. Erandiks on firma Gum koduseks kasutamiseks mõeldud indikaatorvedelik, millega on kaasas sinise valgusega varustatud peeglike. Suuhügieeni niiviisi hinnates
saab teada, kui suur on kaariese või igemehaiguste oht.
Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad, seega on katt hammastelt edukalt eemaldatud.
Hambaklambrid ja toit
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed. Ka suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad. Hambaklambrite kandjatel kipuvad kõiksugused kleepjad ja teralised toiduained (nätsukommid, iirised, kodujuust
jms) tavalisest pikemaks ajaks hammastele jääma.
• Jutt, et hambakalmbritega saab süüa vaid putru ja jogurtit, ei vasta tõele. Küll aga tuleb vähem närimist nõudvat toitu süüa mõned päevad pärast traadi pingutamist – siis
on küll üsna hambutu tunne ja toorsalati hammastega hakkimisest võib vaid unistada.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab
hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine
võib aga põhjustada hammaste lagunemist. Hoogsa hammustamisega tuleks siiski olla ettevaatlik, kuna hambaklambrite konstruktsioon pole nii tugev, kui esmapilgul paistab – näiteks õuna hammustamine võib klambrid hamba küljest lahti lammutada ja ees seisab teekond ortodondi juurde. Seepärast tasub osa toiduaineid enne söömist hakkida.
• Kogenud klambrikandja kannab kogu aeg kaasas hambavaheharja, et pärast söömist saaks klambrite vahele jäänud toiduosakesed eemaldada (on see siis esihambaid ehtiv lehtsalat või hoopiski närimiskumm, mis nagu kitt klambrite külge kinni jäänud).
Soovin säravat naeratust.
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist
Hambahaiguste ärahoidmiseks on tähtis, et iga hamba pinnalt eemaldataks bakterimass ehk katt hoolsalt ja korrapäraselt. Katt ei eemaldu mehaanilise puhastamiseta, näiteks õunte söömine või nätsu närimine puhastab hambaid katust vaid osaliselt.
Tõhusaim abimees katuga võitlemisel on hambahari, kuid harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika. On tähtis, et harjamisel ei vigastataks hammaskonna pehmeid või kõvasid kudesid. Liiga tugeva harjamisega võivad kannatada saada ka hambaklambrid, mis võivad hakata suus haiget tegema.
Kui hambumust parandatakse suulaeplaadiga, tuleks seda bakterite vohamise takistamiseks puhastada iga päev. Hammastele kinnitatud klambrite tarvis on müügil spetsiaalsed hambaharjad (nt Oral B Ortho Brush), mille harjased on parema tulemuse saamiseks V kujulised. Kindlasti tuleks hari välja vahetada iga 2–3 kuu tagant, sest selle ajaga kaotab hari elastsuse, harjased hakkavad ise suunas hoidma ja meenutavad tuusti. Selline hari aga ei pese hambapinda korralikult. Kui hambahari kulub veelgi kiiremini, on see märk sellest, et hambaid harjatakse liiga tugevasti ja/või valesti. Sellisel juhul tuleb muuta hammaste pesemise tehnikat.
Lisaks hambaharjale tuleks hambaklambrite ümbert puhastada nn sooloharjaga või suuremat sorti hambavaheharjaga (liikudes pesemisel nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt). Kõige parema tulemuse saab, kui kasutatakse mõlemaid harju, sest just pika varrega soolohari võimaldab ligipääsu tagumiste hammaste juurde. Ka on sellise harja küljes olev harjastekimp väike, mistõttu on puhastamine mugav ja tõhus. Et puhtaks saaks ka hambavahed, tuleb kasutada hambaniiti, tikku või vaheharja. Kuna ortodontilise ravi ajal on hambad n-ö liikumises, on ka hambavahed väga erineva suurusega. Hea on varuda koju mitut suurust hambavaheharju ja/või võib kasutada ka Superflossi hambaniiti. Selline hambaniit on tavalisest hambaniidist jämedam ja tõhusam. Kõiki neid abivahendeid tuleks kasutada enne hammaste puhastamist. Pasta poleerib ja teeb hambad tugevaks.
Muus osas on hambaklambrite hooldamine sarnane tavapärase suuhügieeniga. Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
Korraga kulub pastat vaid hernetera suurune kogus ning see sülitatakse suust välja alles hammaste pesemise lõppedes. Et hambapasta keemiline mõju hammastele kestaks piisavalt kaua, peaks hambaid harjama vähemalt 2–5 minutit. Kui hambad on pestud, tuleks harjata ka keelt. Kuna pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, võiks valimisel arvestada oma kodukoha vee fluorisisaldusega. Osas pastades on kasutatud ka ksülitooli, mis muudab pasta veelgi tõhusamaks, kuna ksülitool ja fluor mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides (tabletid, nt Jenkki närimiskumm).
Hambaauke ksülitool küll ei paranda, kuid mitmed uuringud on näidanud, et hambaemaili pisikahjustused võivad selle mõjul taanduda. Kuigi poelettidel pakutakse ohtralt erimaitselisi ja -värvilisi pastasid, mis lubavad valgemaid hambaid, tasub nendega siiski ettevaatlik olla. Tugevalt teralist abrasiivset pastat (näiteks soodaga), valgendavat, suitsetajatele mõeldud pastat või hambapulbrit võib kasutada 2–3 korda kuus, mitte rohkem. Pikaajaline kasutamine võib tekitada hambaemailile vagusid ja muid defekte.
Ohtralt reklaamitud suuveedki pole mingid imetegijad. Hambakatule mõjuvad need väga erinevalt: tõhusad on need, mis sisaldavad kloorheksidiini ja naatriumfluoriidi või amiini-tinafluoriühendeid, ülejäänutel on lihtsalt suud värskendav toime.
Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta. Samuti ei ole soovitatav pesta hambaid kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada. Pärast õuna või tsitruseliste söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest neis olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma. Hambaid ei tohiks pesta ka kohe pärast oksendamist.
Kuidas pesta?
• Hammaste pesemiseks soovitatakse nn Bassi tehnikat, s.t hambaharja liigutatakse
lühikeste vibreerivate liigutustega edasitagasi 2– 3 hambal korraga.
• Pesemisliigutused võiks olla maksimaalselt ühe hamba pikkused – hoogne liigutus üle hammaste ei eemalda tõhusalt kattu, küll aga kulutab hambaid ja ka harja. Harjata ei tohiks liiga tugevalt, sest siis taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Et vältida liigset survet hambakaeladele, tuleks hambaharja sõrmede vahel hoida nagu pliiatsit. Kui hoiad harja rusikas, kasutad liigset jõudu, mistõttu kuluvad nii hambad kui ka hambaharja harjased.
• Harjased tuleks suunata 45kraadise nurga all poolviltu igeme ääre ja hambakrooni
vastu, siis puhastavad harjased hästi nii hambapinda kui ka masseerivad igemeid.
• Harjamist võiks alustada purihammaste keelepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Jätka purihammaste põsepoolsest küljest, liikudes teise poole purihammasteni.
• Lõpeta hambapesu hambumispinna harjamisega.
• Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagumiste hammaste
puhastamine sootuks ununeda.
• Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumit se vältimiseks on hea alustada pesemist iga kord erinevast purihammaste keele poolsest küljest.
• Hambaid ei saagi korralikult puhtaks, kui suus on katu jaoks soodsad tingimused, näiteks poleerimata täidised, hambakivi, lahtised kaariesekolded ehk hambaaugud jms. Hammaste puhtust saab ise kontrollida Vähemalt paar korda kuus võiks bakterite nähtavaks muutmiseks ja hambapesemistehnika tõhususe kontrollimiseks
kasutada indikaatortablette (nt Diadent, Diaplac jt) või - vedelikku. Esmalt tuleks hambad tavapäraselt pesta, seejärel umbes minuti jooksul hoolikalt indikaatortabletti närida, pärast seda sülg välja sülitada ja suud veega loputada. Neil pindadel, mis on n-ö ohuallikad ja pole saanud piisavalt puhtaks, värvub hambakatt roosaks. Hea suuhügieeni korral ei värvu hambad üldse. Kui tablette saab igaüks ise mugavalt kodus kasutada, siis indikaatorvedelikuga saab hammaste puhastamise tõhustust kontrollida enamasti vaid arsti juures. Erandiks on firma Gum koduseks kasutamiseks mõeldud indikaatorvedelik, millega on kaasas sinise valgusega varustatud peeglike. Suuhügieeni niiviisi hinnates
saab teada, kui suur on kaariese või igemehaiguste oht.
Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad, seega on katt hammastelt edukalt eemaldatud.
Hambaklambrid ja toit
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed. Ka suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad. Hambaklambrite kandjatel kipuvad kõiksugused kleepjad ja teralised toiduained (nätsukommid, iirised, kodujuust
jms) tavalisest pikemaks ajaks hammastele jääma.
• Jutt, et hambakalmbritega saab süüa vaid putru ja jogurtit, ei vasta tõele. Küll aga tuleb vähem närimist nõudvat toitu süüa mõned päevad pärast traadi pingutamist – siis
on küll üsna hambutu tunne ja toorsalati hammastega hakkimisest võib vaid unistada.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab
hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine
võib aga põhjustada hammaste lagunemist. Hoogsa hammustamisega tuleks siiski olla ettevaatlik, kuna hambaklambrite konstruktsioon pole nii tugev, kui esmapilgul paistab – näiteks õuna hammustamine võib klambrid hamba küljest lahti lammutada ja ees seisab teekond ortodondi juurde. Seepärast tasub osa toiduaineid enne söömist hakkida.
• Kogenud klambrikandja kannab kogu aeg kaasas hambavaheharja, et pärast söömist saaks klambrite vahele jäänud toiduosakesed eemaldada (on see siis esihambaid ehtiv lehtsalat või hoopiski närimiskumm, mis nagu kitt klambrite külge kinni jäänud).
Soovin säravat naeratust.
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
