Katrin küsis (19. veebr 2010)
Tere!
Selline küsimus, et mul on kahe kuu jooksul tekkinud neli hambaauku ja just äsja söömise ajal tuli mul ühest hambast kild välja.
On see vitamiini puudus või millest? Vana ma ka ei ole, alles 19.
Pesen hambaid hommikuti, õhtuti harva, kuid tööl viibides pesen neid ka päeval, peale lõunat.
On võimalik, et asi on hambapastas või millest võib see tingitud olla?
Selline küsimus, et mul on kahe kuu jooksul tekkinud neli hambaauku ja just äsja söömise ajal tuli mul ühest hambast kild välja.
On see vitamiini puudus või millest? Vana ma ka ei ole, alles 19.
Pesen hambaid hommikuti, õhtuti harva, kuid tööl viibides pesen neid ka päeval, peale lõunat.
On võimalik, et asi on hambapastas või millest võib see tingitud olla?
Terje Altosaar
vastas (2010-02-25 22:57)
Tere Katrin
Oluline on haiguse diagnoosimine. Seega virtuaalselt ei ole võimalik vastata, võib ainult oletada. Soovitan pöörduda oma hambaarsti juurde diagnoosimiseks ja raviks.
Kaaries on maailmas enimlevinud nakkushaigus. Nakatumine toimub süljekontaktist. Nakatajaks on tavaliselt lähedane pereliige, kas toitmise (lusikas, lutt jms) või suule suudluse läbi. Hambaaukude tekkimine sõltub ka sellest, milline pisik nakkusega saadakse. Kui pisikud on kord suus, siis saab nende arvu seal vähendada adekvaatse suuhügieeniga (= õige harjamise tehnika + abivahenditega hambavahede puhastamine).
Nagu iga teisegi haiguse puhul, on kõige tähtsam kontrolli alla saada haiguse põhjused.
Hambahari
• Tõhusaim abimees katugaehk bakteriga võitlemisel on hambahari. Harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika.
• Liiga tugeva harjamise korral taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Harjad on sünteetilisest materjalist, mistõttu need on hügieenilised ja neid
on kerge puhastada.
• Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft). Hammaste pesemise
eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, selleks pole tarvis n-ö
terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada.
• Hari võiks olla lühikese, 30–35millimeetrise peaga, nii pääseb harjama ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks purihammaste tagumistele külgedele.
• Hambahari tuleks iga 2–3 kuu tagant välja vahetada, sest ajaga kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.
• Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad, seega on katt hammastelt edukalt eemaldatud. Kui tekib kahtlusi, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada.
Ainult harjamisest piisab vaid piimahammaste puhastamiseks. Püsivate hammaste harjamisega saab ainult pooled hammastest puhtaks, sest hambahari ei ulata puhastama hammaste vahesid. Alates 12-eluaastast (või lapse suutlikkuse korral ka varem) võiks laps puhastada hambavahesid niidiga.
Korrapärane toitumine annab hammastele võimaluse kaha toidukorra vahepeal "paraneda" (taasmineraliseeruda). Sülg neutraliseerib hapete mõju ja uhab hammastelt toiduosakesi. Kasulikku sülge jagub aga küllaldaselt vaid viieks söögikorraks. Jälgige, et te rohkem ei sööks. Ka üks õun või sõõm mahla võrdub ühe söögikorraga.
.Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad.
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed.
NB! Suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine võib aga põhjustada hammaste lagunemist.
• Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta.
• Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail
on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada.
• Pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi,
sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma
Hambavaaba vastupanuvõimet pisikute happerünnakutele saab tõsta fluoriidipreparaatidega. Kõige olulisem fluoriidiallikas on hambapasta.
• Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
• Pastat pannakse harjale hernetera suurune kogus ning sülitatakse suust välja hammaste
pesemise lõppedes.
• Tähtis on harjata piisavalt kaua – 2–5 minutit, et tagada vajalik hambapasta keemiline
mõju hammastele.
• Hammaste pesemise lõpus tuleks harjata ka keelt.
• Pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, arvestada võiks
oma kodukoha vees sisalduva fluoriga.
• Et vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi. Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne- Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi. Liigne fluor kahjustab hambaemaili.
• Hambaarsti soovitusel tasub lisaks võtta fluoritablette, juua või loputada suud 0,05%
naatriumfluoriidi lahusega. Kaariese riskirühma kuuluvatel inimestel võib hambaarst katta hambaid ka fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega.
• Ksülitool tõhustab fluori sisaldavate hambapastade efektiivsust, kuna ksülitool ja fluor
mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides
(tabletid, närimiskumm).
• Hambaauke ksülitool ei paranda, kuid hambaemaili pisikahjustused võivad selle
mõjul taanduda.
• Suuveed mõjuvad hambakatu kasvu piirajana väga erinevalt. Tõhusad on naatriumfluoriidi ja amiini-tinafluoriühenditega. Kui hammaste pesemine on mingil põhjusel raskendatud, kasutatakse kloorheksidiiniga suuvett
Hambahaigused on käitumishaigused, mida on võimalik põhjusi kõrvaldades kontrolli all hoida.
Loodame et leidub midagi vajaliku.
Tervitades
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist
Oluline on haiguse diagnoosimine. Seega virtuaalselt ei ole võimalik vastata, võib ainult oletada. Soovitan pöörduda oma hambaarsti juurde diagnoosimiseks ja raviks.
Kaaries on maailmas enimlevinud nakkushaigus. Nakatumine toimub süljekontaktist. Nakatajaks on tavaliselt lähedane pereliige, kas toitmise (lusikas, lutt jms) või suule suudluse läbi. Hambaaukude tekkimine sõltub ka sellest, milline pisik nakkusega saadakse. Kui pisikud on kord suus, siis saab nende arvu seal vähendada adekvaatse suuhügieeniga (= õige harjamise tehnika + abivahenditega hambavahede puhastamine).
Nagu iga teisegi haiguse puhul, on kõige tähtsam kontrolli alla saada haiguse põhjused.
Hambahari
• Tõhusaim abimees katugaehk bakteriga võitlemisel on hambahari. Harjamisel ei loe niivõrd tugevus kui õige harjamistehnika.
• Liiga tugeva harjamise korral taandub igemepiir ning mõne aja pärast muutuvad hambakaelad tundlikuks.
• Harjad on sünteetilisest materjalist, mistõttu need on hügieenilised ja neid
on kerge puhastada.
• Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft). Hammaste pesemise
eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, selleks pole tarvis n-ö
terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada.
• Hari võiks olla lühikese, 30–35millimeetrise peaga, nii pääseb harjama ka raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse, näiteks purihammaste tagumistele külgedele.
• Hambahari tuleks iga 2–3 kuu tagant välja vahetada, sest ajaga kaotab hari elastsuse, harjased deformeeruvad, muutuvad ebaühtlaseks ning hambapind jääb puhastamata.
• Pärast korralikku harjamist tunduvad hambapinnad keelega katsudes siledad, seega on katt hammastelt edukalt eemaldatud. Kui tekib kahtlusi, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada.
Ainult harjamisest piisab vaid piimahammaste puhastamiseks. Püsivate hammaste harjamisega saab ainult pooled hammastest puhtaks, sest hambahari ei ulata puhastama hammaste vahesid. Alates 12-eluaastast (või lapse suutlikkuse korral ka varem) võiks laps puhastada hambavahesid niidiga.
Korrapärane toitumine annab hammastele võimaluse kaha toidukorra vahepeal "paraneda" (taasmineraliseeruda). Sülg neutraliseerib hapete mõju ja uhab hammastelt toiduosakesi. Kasulikku sülge jagub aga küllaldaselt vaid viieks söögikorraks. Jälgige, et te rohkem ei sööks. Ka üks õun või sõõm mahla võrdub ühe söögikorraga.
.Söö mineraalaineterikast toitu ning ära liialda süsivesikutega. Alati pole oluline suhkrut sisaldavate maiustuste hulk, vaid see, kui tihti neid süüa ehk kui pikk on aeg, mil kleepuvad magusained hambaemaili katavad.
• Hammaste tervise huvides püüa süüa kuni viis korda päevas, siis jõuab sülg vahepeal neutraliseerida hapete mõju ja uhada hammastelt toiduosakesed.
NB! Suhkruga tee või kohvi joomine ning ksülitoolita närimiskummi närimine läheb kirja söögikorrana.
• Eriti hästi sobivad söögikorda lõpetama puuviljad ja marjad, sest närimine suurendab hammastele kasuliku sülje hulka. Igapäevane hapude tsitrusviljade söömine võib aga põhjustada hammaste lagunemist.
• Hambaid tuleks pesta hommikul ja õhtul pärast sööki, õhtust pesemist ei tohiks kunagi unustada. Üle kahe korra päevas pole vaja hambaid siiski pesta.
• Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail
on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib pinda kahjustada.
• Pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi,
sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma
Hambavaaba vastupanuvõimet pisikute happerünnakutele saab tõsta fluoriidipreparaatidega. Kõige olulisem fluoriidiallikas on hambapasta.
• Hambapasta poleerib hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid.
• Pastat pannakse harjale hernetera suurune kogus ning sülitatakse suust välja hammaste
pesemise lõppedes.
• Tähtis on harjata piisavalt kaua – 2–5 minutit, et tagada vajalik hambapasta keemiline
mõju hammastele.
• Hammaste pesemise lõpus tuleks harjata ka keelt.
• Pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel, arvestada võiks
oma kodukoha vees sisalduva fluoriga.
• Et vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi. Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne- Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi. Liigne fluor kahjustab hambaemaili.
• Hambaarsti soovitusel tasub lisaks võtta fluoritablette, juua või loputada suud 0,05%
naatriumfluoriidi lahusega. Kaariese riskirühma kuuluvatel inimestel võib hambaarst katta hambaid ka fluori sisaldavate lakkide, geelide või hermeetikumidega.
• Ksülitool tõhustab fluori sisaldavate hambapastade efektiivsust, kuna ksülitool ja fluor
mõjuvad koos paremini kui kumbki eraldi. Siiski on ksülitooli mõju tõhusaim just närides
(tabletid, närimiskumm).
• Hambaauke ksülitool ei paranda, kuid hambaemaili pisikahjustused võivad selle
mõjul taanduda.
• Suuveed mõjuvad hambakatu kasvu piirajana väga erinevalt. Tõhusad on naatriumfluoriidi ja amiini-tinafluoriühenditega. Kui hammaste pesemine on mingil põhjusel raskendatud, kasutatakse kloorheksidiiniga suuvett
Hambahaigused on käitumishaigused, mida on võimalik põhjusi kõrvaldades kontrolli all hoida.
Loodame et leidub midagi vajaliku.
Tervitades
Terje Altosaar
Ode Hambakliinik
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
