Merru küsis (25. jaan 2010)
Pesen hambaid peale igat söögikorda, kasutades õiget pesemistehnikat, puhastades ka keelt, ning peale seda esineb suukuivus (mitte janu). Suukuivus on esinenud juba aasta.
Kas on võimalik, et suukuivust põhjustab hambapasta?
Kas on võimalik, et suukuivust põhjustab hambapasta?
Terje Altosaar
vastas (2010-02-01 08:36)
Tere Merru
Pea kõikidesse tänapäevastesse hambapastadesse lisatakse järjest rohkem vahutavust ja säilitusaega parandavaid komponente. Vahutava pesuainena on põhiliselt kasutusel naatriumlaurüülsulfaat. Samas ei soovitata kasutada väga vahutavaid hambapastasid, sest vahuaine naatriumlaurüülsulfaat põhjustab suu limaskestas pikaajalisel kasutamisel mutatsioone. Mida rohkem naatriumlaurüülsulfaati on hambapastas seda enam võib inimene kogeda pesemise käigus valulikust limaskestal või põletavat tunnet suus ja suu kuivust.
Tänasel hetkel on palju levinud antimikrobiaalseks ühendiks, mis on jõudnud ka hambapastade koostisesse, on triklosaan. Ta on antibakteriaalse toimega ja laialt kasutusel kodukeemias juba ammu: seepides, higipulkades, deodorantides jne.. Meie ainevahetuses võib sellest ühendist tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajat. Lisaks triklosaani mitmesugusele (arvatavale) mõjule – allergia, mutageensus ja nahaärritus – võib aine üha laialdasem kasutamine põhjustada bakterite vastupanuvõime suurenemist kemikaali suhtes. See tähendab, et bakterid kohanevad kemikaaliga (õpivad bakteritega koos eksisteerima) ja muudavad antibiootikumiravi raskemaks.
Kserostoomia e. süljeerituse vähenemine on sageli seotud süsteemsete haiguste, norskamisega, suu kaudu hingamisega, ravimite ja radioteraapiaga. Samuti põhjustab suukuivust suitsetamine,paastumine, anorexia nervosa, labiilne deabeet, hormonaalsed põhjused, autoimmuunsed haigused , reumatoid artriit, masendus, halb toitumine, stress, pea ja kaela piirkonda saadud kiiritusravi. Suukuivust põhjustavad ravimirühmad on teatud südame- ja vererõhuravimid, sütostaatikumid, astmaravimid, antihistamiinid, psühhofarmakonid, parkinsonismi ravimid, uinutid ja lihaseid lõõgastavad ravimid.
Täpsemalt on võimalik põhjuseid välja selgitada arsti vastuvõtule pöördudes. Alustada soovitaksin hambaarstist ning vajadusel hiljem pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole.
Jõudu
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist
Pea kõikidesse tänapäevastesse hambapastadesse lisatakse järjest rohkem vahutavust ja säilitusaega parandavaid komponente. Vahutava pesuainena on põhiliselt kasutusel naatriumlaurüülsulfaat. Samas ei soovitata kasutada väga vahutavaid hambapastasid, sest vahuaine naatriumlaurüülsulfaat põhjustab suu limaskestas pikaajalisel kasutamisel mutatsioone. Mida rohkem naatriumlaurüülsulfaati on hambapastas seda enam võib inimene kogeda pesemise käigus valulikust limaskestal või põletavat tunnet suus ja suu kuivust.
Tänasel hetkel on palju levinud antimikrobiaalseks ühendiks, mis on jõudnud ka hambapastade koostisesse, on triklosaan. Ta on antibakteriaalse toimega ja laialt kasutusel kodukeemias juba ammu: seepides, higipulkades, deodorantides jne.. Meie ainevahetuses võib sellest ühendist tekkida dioksiinid, mis põhjustavad vähkkasvajat. Lisaks triklosaani mitmesugusele (arvatavale) mõjule – allergia, mutageensus ja nahaärritus – võib aine üha laialdasem kasutamine põhjustada bakterite vastupanuvõime suurenemist kemikaali suhtes. See tähendab, et bakterid kohanevad kemikaaliga (õpivad bakteritega koos eksisteerima) ja muudavad antibiootikumiravi raskemaks.
Kserostoomia e. süljeerituse vähenemine on sageli seotud süsteemsete haiguste, norskamisega, suu kaudu hingamisega, ravimite ja radioteraapiaga. Samuti põhjustab suukuivust suitsetamine,paastumine, anorexia nervosa, labiilne deabeet, hormonaalsed põhjused, autoimmuunsed haigused , reumatoid artriit, masendus, halb toitumine, stress, pea ja kaela piirkonda saadud kiiritusravi. Suukuivust põhjustavad ravimirühmad on teatud südame- ja vererõhuravimid, sütostaatikumid, astmaravimid, antihistamiinid, psühhofarmakonid, parkinsonismi ravimid, uinutid ja lihaseid lõõgastavad ravimid.
Täpsemalt on võimalik põhjuseid välja selgitada arsti vastuvõtule pöördudes. Alustada soovitaksin hambaarstist ning vajadusel hiljem pöörduda nina-kõrva-kurguarsti poole.
Jõudu
Terje Altosaar
Terje Altosaar, suuhügienist Lõpetanud 2003 Helsingin Ammattinkorkeakoulun Sdati, 1995.a Helsingin IV Terveydenhuolto Oppilaitos. Täiendused ka Soomes, Rootsis, Saksamaal, Austrias jne. Töötanud suuhügienistina ja lektorina. Töötanud välja hambaarstiabide ja suuhügienistide kutseoskusnõuded. Hetkel töötab AS ODE Hambakliinik suuhügienistina. Projektimeeskonnas "Laste hammaste tervis"
Seotud asutustega:
·
Dukan & Korrovits Hambaravi
Kitsas 8, I korrus, Tartu, Tartumaa
·
ODE AS
Riia 11, Tartu, Tartumaa
