Küsimus nr 3376

Miks ei koolitata eestis suuhügieniste? Eriala spetsialiste napib, nõudlus vastava teenuse järgi aga järjest tõuseb, kuna inimeste teadlikus kasvab ja profülaktika on odavam, kui tõsiseid ja pöördumatuid kahjustusi ravida. Huvi selle ameti õppimise vastu on suur, aga välismaal ja võõrkeeles ei ole see paljudele võimalik. Aitäh.

Tere Lii
Arvan, et antud küsimusega oleks kõige õigem pöörduda Haridusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, valitseva erakonna ja Eesti Stom. Liidu poole. Jagan igati Teie arvamust ja loodan, et suuhaiguste profülaktika teostamise osakaal hambaravis aastatega järjest tõuseb.

Eestis on hambakaariest 60-65%-l lastest ja 83-100%-l täiskasvanuist (pikaajalised uuringud Tallinna kooliõpilastega näitavad, et kaariesest haaratuse protsent muutub vähe, vaid mõne protsendi võrra samal ajal). Keskmine kaariesest haaratuse näitaja (DMFT) erineb Eestis piirkonniti nii laste kui ka täiskasvanute osas. Kui võtta aluseks 12-aastased lapsed (kelle piimahambad on eemaldunud), siis on keskmine DMF 3,0-3,75 piires. Oluliselt rohkem (DMFT 7-8) on laste hambad haaratud kaariesest Lõuna-Eestis (Võru, Räpina, Valga jm), Lääne-Eestis on DMF 1,5-2,5 (Pärnu, Virtsu, Haapsalu jm). Selle põhjuseks peetakse piirkonniti erinevat põhjavee ja seega ka kaevuvee fluorisisaldust.

Eesti (laste) hambad on keskmiselt nõrgad. See eeldab tulevikus tõhusat profülaktilist tööd, et saavutada täiskasvanueas normaalne hammaskond.

Dmf indeks kajastab ka kahjustatud laste (12 a) hammaste hulka Euroopas. Soomes(1,2), Rootsis(1,6) ja Hollandis(1,7) hambaravi tervishoiuteenuseid pakuvad 1 hambaarsti kohta ka 6 suuhügienisti. Nende riikide DMF Indeks on märkimisväärselt väiksem kui Belgias(2,7), Prantsusmaal(2,1), Luksenburgis(2,3) ja Saksamaal kus ei ole alustatud suuhügienistide koolitusega.


Ilusat päeva
Terje Altosaar