Küsimus nr 1147

Sirli küsis (8. apr 2004)
Olen 18-aastane ja niikaua, kui ma mäletan, on mulle pidevalt teinud muret peavalud. Mu isal diagnoositi migreen, aga kui mina 10-aastaselt uuringutel käisin, öeldi, et tegu on pingest põhjustatud peavaludega. Kuid hiljuti juhtusin lugema artiklit TMJ sündroomist ja leidsin, et mul on pea kõik sündroomi tunnused (kaelasooned valusad, raginad lõualuude liigutamisel, vale hambumus, kohinad kõrvus, mõnikord on raskusi lõualuude kokkupanemisel, paar korda on olnud ka lõuakramp). Sooviksin saada informatsiooni, millest selline haigus põhjustatud on ja kuidas seda ravida.
Marek Vink vastas (2004-04-12 22:38)
Lihtsustatult on valu(näht) organismi kaitse(hoiatus)reaktsioon ehk vastus mingile tugevale ärritajale. Mälumisaparaadis kujunevad valunähud välja düsfunktsiooni tagajärjel. Valunähtude taustaks võib olla mõni orgaaniuline muutus (müalgia, diskuse dislokatsioon, artroos vms), kuid piisab ka ülekoormusest. Normaalselt puutuvad vastaslõualuu hambad toidu peenestamiseks omavahel kokku vaid väga lühikese aja jooksul (sekundeid korraga, kokku ehk minuteid ööpäevas). Kui see hammaste vaheliste kontaktide aeg on patoloogiliselt pikk ja vastavalt puhkeasendi aeg pea olematu,
kujunevadki välja valunähud. Ülekoormus põhjustab verevarustusehäiretest kuni koekärbuse esilekutsuva põletikureaktsiooni. Anglosaksi kirjanduses nimetatakse düsfunktsiooniga kaasnevaid lõualiigese ja mälumislihaste patoloogiat TMJ sündroomiks ning tavaliselt selle taustaks olla võiva hammaste öise krigitamise põhjusena märgitakse emotsionaalset stressi.

Kuni kuuekümnendateni peeti funktsiooni häirete põhjustajaks peamiselt valehambumust. Selle järel seletati nähtusi enamasti psühhofüsioloogiaga. Kindlasti võetakse põhjustajatena arvesse ka traumad, üldhaigused ja liigesesidemete lõtvus. Tänapäeval tunnustatakse enim multifaktoriaalset
mudelit ehk siis mitme teguri kuhjumist. Diagnoosimise ja avimise muudab konkreetse põhjuse mittetundmine muidugi keeruliseks.

Raviskeem sõltubki patoloogia võimalikest põhjustest. Mõnikord piisab informeerimisest, rahustavast kõnelusest ja/või füsioteraapiast. Vajadusel valmistatakse lõualuud sobivasse asendisse juhatav hambumussplint või lihvitakse maha hambakaartevahelised patoloogilised kontaktid. Vajadusel valmistatakse proteesid või teostatakse ortodontilise ravi kuur. Võimalik on ravimite kasutamine või kirurgiline operatsioon. Abi saamiseks tuleks esimeses järjekorras pöörduda düsfunktsioonihäirete raviga tegeleva hambaarsti poole. Tallinnas näiteks dr Alon Rass või dr Kristjan Gutman
Marek Vink Marek Vink, hambaarst

Haridus: Tartu Ülikool 1989-1992, Helsingi Ülikool 1992-1995. Tartu Ülikooli õppejõud 1997-2005. Hetkel hambaarst Al Mare Hambakliinikus. Hambaarstide Liidu president

Seotud asutustega:
· Meliva Al Mare hambakliinik Vabaõhumuuseumi tee 2A, Tallinn
· Meliva KW hambakliinik Pärnu mnt 22-2, Tallinn