Küsimus nr 1047

Margit küsis (12. veebr 2004)
Küsisin 2,5 a lapse kirjute esihammaste kohta (virtarst.php?id=1040) - arvasite, et kaaries. Ometi olen alati rangelt täitnud kõiki "eeskirju" lapse toitumise ja suuhügieeni osas. Ainus faktor on see lahtise suuga magamine. Kas tõesti võib ainuüksi see põhjustada kaariest (hambad saavad ju enne magamaminekut hoolikalt pestud)- kui nii, siis äkki peaks lapsele öise luti tagasi andma?
Millised näevad välja mineraliseerumishäirega hambad - kas kusagil netis selle kohta pilti pole? (Need siinsed lutipudelikaariese pildid küll minu tütre hambaid ei meenuta - meil on pigem tegu õrnade triibukeste ja täpikestega hammaste pinnal, need ei paista pealiskaudsemal vaatlemisel silmagi: hammaste pinnal on nagu mingid ebatasasused ja need on nüüd pigmenteerunud). Hambaarstile läheme ka, aga sinna on järjekord ja mina muretsen, sest olen näinud tuttavate laste lagunenud esihambaid - kas meidki ootab sama saatus...?
Ja veel üks küsimus: kui tegu peaks tõesti olema kaariesega, kas Lääne-Eesti fluoririkka vee juures tasuks lasta lapse hambaid fluorilakiga katta (mina eluaeg siin elanuna põen näiteks kerget fluoroosi) - kas see ei tähendaks riski suurendamist jäävhammastele?
Timo Paberit vastas (2004-02-16 08:35)
No nii...küsimusi kuhjaga. Ei ole kerge niimoodi nõu anda, peab ütlema. Mis puutub nendesse pruunidesse pigmenteerunud laikudesse ja emaili ebatasasustesse, siis loomulikult on lisaks kaariesele ka teisi võimalusi. Päris sageli esineb hambakudede arenguhäireid (hambaemaili või dentiini hüpoplaasiat). Kui see ei ole väga laiaulatuslik, ei ole põhjust muretsemiseks. Enamasti ei vaja pisikesed defektid alati ravi, kuigi hambaarsti peaks kindlasti korra 6 kuu jooksul külastama.

Hambakaelad on piirkond, mida on keerulisem puhastada. Kui seal tekib karioosne protsess, ilmuvad hammastele esialgu kriitvalged laigukesed, mis hiljem pigmenteeruvad. Fluoriidi toimel võib selline algav kaariesekahjustus aga peetuda (st. iseeneslikult paraneda). Pruun pigment ei pruugi kaduda. Selliseid laigukesi nimetatakse peetunud kaarieseks ning ravi ei ole vaja teostada. Kui joogivees on fluoriide piisaval määral ning kasutate fluoriga laste hambapastat, ei ole fluorlaki aplitseerimine tingimata vajalik.

Need on siiski vaid oletused, kuid kui hambaarstile ei ole väga pikk järjekord, loodan, et saate sealt juba täpsemad vastused.
Timo Paberit Timo Paberit, hambaarst

1999-2000 EHÜL president. Lõpetas TÜ hambaarstina 2001. Töötab Tallinnas Merimetsa hambakliinikus ja Viru hambakliinikus ning Cardens hambakliinikus Tartus

Seotud asutustega:
· Cardens OÜ Jaani 20, Tartu, Tartumaa
· Kesklinna Hambakliinik OÜ Lai 10, Pärnu, Pärnumaa
· Kreutzwaldi Hambakliinik Kreutzwaldi 3, Tallinn
· Lasnamäe Hambakliinik OÜ Tähesaju 14, Tallinn
· Viru Implantoloogia Narva mnt.1, Tallinn

NB! Meie leht kasutab küpsiseid (cookies) veebiliikluse analüüsimiseks ning kasutajakogemuse parandamiseks. Jätkates veebilehe kasutamist, nõustud küpsiste salvestamisega sinu arvutisse.