lümfisõlmed

Lümfisõlmed on pisikesed umbes oasuurused ja oakujulised kapsliga kaetud lümfotsüütide kogumikud. Lümfisõlmi leidub üle kogu inimese keha. Põhilised lümfisõlmede regioonid asuvad kaelal, rangluu ümbruses, rinnakorvi sees, kõhuõõnes, kubemepiirkonnas ja vaagnapiirkonnas. Neid leidub samuti suuremate veresoonte ümbruses, kopsude, neerude, maks ja põrna ümbruses. Seedetraktis moodustavad lümfotsüüdid erilisi kogumikke, mida nimetatakse tonsillideks ja adenoidideks, lümfotsüüütide kogumikke leidub ka mao ja soolestiku seinas. Samuti leidub lümfotsüüte põrnas ja luuüdis. Lümfotsüütide peamine ülesanne on organismi immuunsussüsteemi vastupidavuse tagamine ja viiruste vastaste antikehade tootmine. Näiteks hamba eemaldamise või põletiku tagajärjel võivad lõualuu allservas asuvad lümfisõlmed suureneda ning kergelt valulikuks muutuda, kuna sealsed lümfisõlmed toodavad siis tavapärasest enam lümfotsüüte.