halitoos

Halitoos (ingl.k. halitosis, malodor) ehk suulehk ehk krooniline halb hingeõhk on kogu maailmas laialt levinud haigus (enam kui 80 miljonil inimesel), mille korral võib vaid tunda kibedat, hapukat maitset suus ja näha valkjat kattu keele tagaosas. Kuna halitoos tekib suus, ei saa seda tunda ise omaenese lõhnatajuga. Halitoosi põhjustavad bakterid, mis asuvad keele tagaosas ja kurgu ülaosas, tootes väävlisgaase. Suulehk ei teki hingamissüsteemis ega enamasti ka söödavast toidust (maohaiguste korral võib see siiski nii olla). Väävlisgaaside tekkele suu tagaosas annavad oma panuse vaid teatud toidud - happed kohvis ja valgud piimasaadustes. Enamik suuloputusvedelikke vaid püüavad varjata suulehka, andamata seejuures mingit põhimõttelist abi. Tegelikult halvendab enamik suuvedelikke olukorda, kuna nende koostises olev suhkur ja alkohol kuivatavad suud. Paljudel tavalistel ravimitel alates kõrgvererõhuravimitest ja lõpetades depressioonivastaste ravimitega on samasugune kuivatav mõju, mille tulemusena tekivad haisvad gaasid. Ainus efektiivne viis, et elimineerida väävlisgaaside produktsiooni, on introdutseerida bakteritele hapnikku, mis sunniks neid tootma maitsetuid ja lõhnatuid sulfaate. Eestis sellist spetsiaalset halitoosi ravi veel ei tehta. Olukorda saab aga leevendada korraliku suuhügieeniga ja regulaarse toitumisega. Keele tagaosas asuvat kattu võib ka ise ettevaatlikult spetsiaalse plastikust keelekaabitsa (pildil) abil eemaldada ning seejärel kasutada kloorheksidiini sisaldavat suuvett.