risthambumus

Risthambumust võib jagada:

1) külgmine risthambumus, mis võib olla nii ühe- kui kahepoolne

2) dentoalveolaarne risthambumus - baasisluu piisavalt lai, kuid ülemine hambakaar on kitsam ja kujuneb välja ühe-või kahepoolne risthambumus.

3) skeletaalne risthambumus - põhjuseks on liiga kitsas ülalõualuu skeletaalne baasis võrreldes alalõuaga või liiga lai alalõug, mille tõttu võib risthambumusse lõikuda ka ülalõua eesmine piirkond ning kujuneb välja progeenia (etteulatuv alalõug)

4) funktsionaalne risthambumus - tavaliselt sundhambumus, kus hambakaared on oma laiuselt sobivad, kuid kokku hammustades liigub alalõug ühele või teisele küljele risthambumusse. See on tingitud risthambumuse poolel olevate piimahammaste eelkontaktidest. Risthambumuse puhul on ülalõug võrreldes alalõuaga kitsam.

Sagedamini lõikuvad risthambumusse ülemised külgmised lõikehambad kuna ülalõug on kitsas ja neile puudub ülemises hambakaares vajalik ruum.