Ladestused hammastel ning neist tingitud haigused

Mare Saag
2. nov 2001


Miks tekib hambakatt, miks hambakivi? Mis on gingiviit ja mis parodontiit? Mis ohud nendega kaasnevad ja kuidas abi saada? Neile küsimustele annab artikkel põhjaliku vastuse koos ilmekate fotodega.
Vaata lisaks:
Suuhügieen ja hambahaiguste ennetamine
Hammaste harjamine

Hammaste puhastamine hambaniidiga

Hambatiku ja hambavaheharja kasutamine

Hambakatt - selle koostis ja moodustumise iseärasused

Hamba pinda katab alati õhuke orgaaniline kile - emaili pelliikula, mis täidab emaili ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hambakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel see kiht eemaldub, kuid ta moodustub sülje valkude baasil uuesti. Pelliikula on sobivaks aluseks ka mikroobide kinnitumisele. Juba mõne tunni möödumisel hammaste puhastamisest hakkavad sadestuma mikroobid, mis kinnituvad tugevasti hamba pinnale. Alguses on mikroobid hamba pinnal üherakulise kihina, kuid moodustavad kiiresti paljunedes kolooniaid, mis 2-3 päeva möödumisel hakkavad üksteist katma.

Hambakatt
Hambakatt igeme ääres

Katukihi paksenedes muutub mikroobide koostis pidevalt, kuna katu alumistes kihtides tekib hapnikuvaba keskkond, mis on soodne anaeroobsetele bakteritele, mis omavad suuremat kahjustavat toimet parodondi kudedele. Mikroobide kolooniate vahel võib mikroskoobi all näha irdunud epiteelirakke, leukotsüüte, toiduosakesi ja süljevalke. Kattu võib leida nii hamba vabal pinnal kui ka igemetaskus.

Hambakatu värvimine
Hambakatu värvimine

Mikroorganismid eritavad mitmesuguseid kudesid lõhustavaid fermente ja jääkaineid, mis kahjustavad terveid rakke. Kui kattu on hamba pinnal vähe, on ta hea valgustuse juures nähtav mati tsoonina igeme servas või hamba pinnal olevates loomulikes vagudes ja lohukestes. Selle paremaks esiletoomiseks hügieeniõpetuse ja enesekontrolli käigus kasutatakse indikaatortablette (Diadent, Diaplac), mille imemisel katt värvub intensiivselt punakaks kudedele ja on peegli abil hästi vaadeldav kõigil hamba pindadel. Selliseid tablette saab osta apteegist käsimüügi letist.

Hambakivi

Kui katt on olnud hamba pinnal pikka aega, hakkavad sellesse süljest ladestuma mineraalsoolad. Mineraliseerunud hambakattu nimetatakse hambakiviks. Hambakatul on võime kontsentreerida kaltsiumi. Nii on hambakatus kaltsiumi- sisaldus 20 korda suurem kui süljes. Ka fosfori sooladel on hambakivi moodustumises oluline roll. Inimestel, kellel on kalduvus hambakivi tekkele, on täheldatud süljes kolm korda enam fosforiühendeid. Soolade ladestumisel tekivad kristallid kõigepealt rakkude vahelises aines, hiljem ka mikroorganismides.

Hambakatt ja -kivi
Hambakatt ja -kivi

Kõrvuti hambakatu kogunemisega on hambakivi moodustumisel oluline tähtsus ka dieedil, eriti toidu konsistentsil. Nii on hambakivi tekkele vastuvõtlikumad pehmet ja süsivesikute rikast toitu eelistavad inimesed. Hambakivi võib toidu- ja tubakapigmentide toimel värvuda, omandades kollakas-pruunika kuni mustja värvuse. Kõige enam tekib hambakivi süljenäärmete juhade avanemiskohtade läheduses s.o alumiste esihammaste keelepoolsetel pindadel ja ülemiste purihammaste põsepoolsetel pindadel. Üksikutel juhtudel (juhul kui vastashambad on pikka aega puudunud) võib näha hambakivi plaadina hammaste mälumispindu katmas. Hamba vabal pinnal on kivi hea valgustuse juures kergesti märgatav ja hõlpsalt instrumentidega eemaldatav.

Plaadistunud hambakivi
Plaadistunud hambakivi

Igemetasku olemasolu korral on igeme alla juure pinnale ladestunud hambakivi reeglina tihe, tume ja raskesti eemaldatav. Hambakivi saab eemaldada ainult hambaravikabinetis, sest see nõuab steriilsust, spetsiaalseid instrumente ja professionaalseid oskusi.

Kui suuhügieen on olnud pikka aega halb, siis kõrvuti hambakõvakudede kahjustusega areneb välja põletik hammast ümbritsevates pehmetes kudedes kas üksikute hammaste või terve hambakaare osas. Sõltuvalt protsessi sügavusest eristatakse gingiviiti ja parodontiiti.

Gingiviit

Gingiviit ehk igemepõletik kujuneb välja ebasoodsate lokaalsete ja üldiste faktorite toimel, kusjuures on säilunud igeme terviklik kinnitus hamba pinnale. Tüüpilised nähud on igemete valulikkus, punetus ja turse, harvem igemete vohamine ja haavandid. Gingiviit esineb põhiliselt lastel ja noortel inimestel. Alla 6-aastastel lastel esineb gingiviiti harva, hiljem suureneb esinemissagedus järk-järgult. Puberteedieas täheldatakse gingiviiti 90%-l noorukitest. Lastel, erinevalt täiskasvanutest, progresseerub gingiviit harva parodontiidiks, sest lastel on hästi väljendunud kudede kaitsemehhanismid.

Terve ige ja igemepõletik
Terve ige ja igemepõletik

Parodontiit

Parodontiidi korral on põletikust haaratud kõik parodondi koed, mis on ravimata igemepõletiku loomulik tagajärg. Iseloomulik on, et igemete veritsus on püsinud paljude aastate jooksul. Lisaks igemepõletiku sümptomitele on tekkinud igemetaskud, mis võivad areneda edasi luutaskuteks. Põletiku tagajärjel hävineb hammast ümbritsev luu. Selle tõttu hakkavad hambad liikuma, muudavad asendit üksteise suhtes ja närimine on valulik ja raskendatud.

Parodontiit esineb tavaliselt täiskasvanutel ja on reeglina kroonilise iseloomuga. Põletiku ägenemisel, eriti abstsesside (mädakollete) tekke korral, võivad esineda kehatemperatuuri tõus, halb enesetunne, vere settereaktsiooni kiirenemine ja leukotsüütide hulga suurenemine. Põletiku ilmnemisel suu limaskestal või igemetel tuleb koheselt pöörduda hambaarsti poole, kes selgitab välja nende tekkepõhjused ja kavandab ravi.

Raamatust "Laste suuhaiguste ennetamine"