Süljetestid

Terje Altosaar, suuhügienist
2. nov 2001


Sülg pakub häid võimalusi haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Teades sülje ja süljes leiduvate mikroobide ning bakterite hulka, saab hambaarst kasutada sülge hambakaariese vältimiseks või peatamiseks.
Vaata lisaks:
Mida teha väljalöödud hambaga?

Sülg pakub häid võimalusi haiguste varajaseks diagnoosimiseks. Teades sülje ja süljes leiduvate mikroobide ning bakterite hulka, saab hambaarst kasutada sülge hambakaariese vältimiseks või peatamiseks.

Süljetestid

Hambahaiguste kliiniline diagnostika on spetsiifiline ja tunnetuslik. Määratlevaid süljeteste kasutatakse selgitamaks välja hambahaiguse tekkepõhjusi. Testi tulemus võimaldab hinnata, kas hambaaukude (caries) areng on kiire või milline on organismi vastupanuvõime. See aitab kaasa ravile ja patsiendile õigete suuhügieeni võtete õpetamisele. Testid on kui röntgenpildid, mille kasutamisel saavutatakse tulemus, mida üksnes kliiniline uuring ei pruugi paljastada.

Stimuleeritud sülje eritis (sekretsioon)

Patsiendil palutakse kahe minuti jooksul närida parafiinitükki ja seejärel sülitada välja suhukogunenud sülg. Patsient jätkab närimist teatud rütmikaga, sisse on lülitatud stopper. Patsient laseb pidevalt voolata sülge silindrisse. Teatud aja jooksul kogutud sülje hulk mõõdetakse või saavutanud teatud süljekoguse, märgitakse aeg. Kui uuritakse üksnes sülje eritumiskiirust, siis võetakse lühem katseaeg. Kui uurimise all on süljekomponentide kontsentratsioon, on vajalik teatud kindla koguse sülje kogumine.

Kui stimuleeritud sülje hulk on väiksem kui 0,75ml/min, on vajalik patsiendi jälgimine (eriti kaariese suhtes).

Puhkeoleku sülje eritis (sekretsioon)

Sülje sekretsioon ja ringlus suus puhkeolekus omab suurt tähtsust ja seda mitte ainult suhkrute ja hapete eemaldamise tõttu. Teatavasti on aga puhkeoleku sülje eritumise mõõtmine küllalt keerukas. Lõdvestuse ja puhkeoleku mõisted on suhtelised ja on raske standardiseerida neid tingimusi, mis vastaksid "puhkesüljele".

Kogudes puhkeoleku sülge on patsiendi asend istuv, küünarnukid on asetatud põlvedele. Keeletipp toetub ülahammaste keelepoolsele pinnale. Keele ja miimiliste lihaste liigutusi tuleb vältida, hambad on kergelt koos, huuled ei puutu kokku. Patsient laseb süljel passiivselt niriseda üle huule mõõtekolbi kas teatud minutite jooksul või kuni teatud koguseni.

Puhkeoleku sülje normaalne hulk on 0,25-0,35ml/min. Kuna esineb suuri individuaalseid erinevusi, on raske määratleda piiri normaalse ja ebanormaalse vahel. Kõrge süljeerituskiirus on üldiselt kasulik. Ebanormaalselt suurt süljeeritust on vahel täheldatud neuroloogiliste hälvete, harva ka kasvajate puhul.

Sülje normaalsed näitajad:

  • Puhkeoleku sülje erituskiirus >0,1ml/min
  • Stimuleeritud sülje erituskiirus >0,7ml/min
  • Stimuleeritud sülje pH 7,3

Süljepuhver

Sülje puhverdusvõime on ühenduses sülje erituskiirusega: mida madalam on sülje erituskiirus, seda halvem on puhverdusvõime. Halb puhverdusvõime tähendab organismi nõrka vastupanuvõimet (endo- ja eksogeensete hapete neutralisatsioonivõime) suuhaigustele. Sülje vastupanuvõimet mõõdetakse Dentobuff-testiga. Testi on mõttekas teha vaid stimuleeritud süljest. Kõigi süljepuhvrite koostoimel on täiskasvanute normaalne sülje pH 6,2-7,4.

Kõrge pH-tase soodustab hambakivi teket.

Kriitiline pH

pH-väärtus sõltub kaltsiumi ja fosfaadi kontsentratsioonist süljes. Kriitiline pH-tase varieerub 5,2 ja 5,5 vahel. Hambaemail võib lahustuda kahel erineval viisil: järkjärguline emailipinna kadu, mille tulemuseks on kulumine (erosioon) või mineraalide kadu emaili pinnakihist, mis viib kaariesdefektideni. Kui pH on alla 4,5, tekib suurema tõenäosusega kulumistüüpi defekt. See esineb näiteks hapude puuviljade ja jookide liigtarbimisel. Kui pH on vahemikus 4,5-5,5, tekib enamasti kaariesdefekt.

Laktobatsillitest (Dentocult LB)

Laktobatsillitest peegeldab ennekõike ebaõigeid toitumisharjumusi. Laktobatsille esineb suurel hulgal siis, kui päevas süüakse liiga palju suhkrut.

Lisaks väärale toitumisele põhjused kõrge laktobatsillide hulga veel

  • avatud kaariesdefektid;
  • osaliselt lõikunud tarkusehambad;
  • vähenenud süljeeritus;
  • eemaldatavad proteesid ja ortodontilised aparaadid;
  • suhkruhaigus.

Testitulemus on positiivne (kõrgem), kui laktobatsillide hulk süljes on >100000/ml

Strip Mutans test (Dentocult-SM)

Test näitab, kas ja kui palju on inimese suus kariogeenset infektsiooni põhjustavaid (streptococcus mutans) baktereid. Vastsündinul ei ole suus kaariesbaktereid. Laps võib saada nakkuse inimeselt, kellel bakterite määr suus on kõrge, kasutades söömisel ema-isaga sama lusikat või pesemisel sama hambaharja. Süljetestide abil leitakse need lapsevanemad, kellel on oht oma lapse nakatamiseks. Hambaarst võib vähendada kaariesbakterite määra suus, kasutades ravina lühiajaliselt kloorheksidiini tooteid. Väikelapseeas saadud nakkus ennustab varast piimahammaste lagunemist. Pikendades nakkusvaba perioodi esimestel eluaastatel, on nakatumine koolieas raskem. Nakkusoht väheneb ka siis, kui lapsele ei anta hammaste lõikumise ajal suurtes kogustes magusat. Eriti nakkusohtlikuks peetakse inimest, kelle süljes on streptococcus mutans bakterite määr >1000000/ml.

Candida albicansis test (Oricult)

näitab pärmiseente hulka suus. Analüüs võetakse süljest või suu limaskestalt. Suu pärmiseente hulk on tavaliselt suur halva suuhügieeni puhul. Pärmiseente hulga suurenemise riski lisavad samuti partsiaal- ja totaalproteesid.

Tagasi algusesse

Raamatust "Laste suuhaiguste ennetamine", Tartu 1998.