Hambaarst.ee › Artiklid › Artiklid spetsialistile › Ortodontia › Hamba-lõualuusüsteemi omandatud anomaaliate profülaktika - 1.osa

Hamba-lõualuusüsteemi omandatud anomaaliate profülaktika - 1.osa

 0 häält
Dr Rita Nõmmela
02.nov. 2001
Profülaktika sünnist kõikide piimahammaste lõikumiseni.
Loe ka neidPärilike ja kaasasündinud anomaaliate profülaktika
Omandatud anomaaliad (2.osa) - Profülaktika piimahammaskonna perioodil
Omandatud anomaaliad (3.osa) - Profülaktika vahelduva ja jäävhammaskonna perioodil

Profülaktika sünnist kõikide piimahammaste lõikumiseni

Profülaktikavõteteks on õige toitmisviis, pea asendi korrigeerimine une ajal, lapsele sobiva päevareziimi järgimine, üldhaiguste vältimine, keelekida plastika, lõualuude liigse kasvu pidurdamine, kahjulike harjumuste kõrvaldamine, varajane suuõõne hügieen ja ravi, piimahammaste lõikumise jälgimine, varakult õige rühi kujundamine.

Vastsündinud lapsel on alalõug ülalõuast kuni 15mm tagapool, see on füsioloogiline nähtus, sest selline alalõua asend kergendab sünnitust ja vähendab trauma võimalikkust liikuvale alalõuale. Imemisel saab alalõug koormuse, mis soodustab selle kasvu. Rinnaga toitmine soodustab hamba-lõualuusüsteemi ja lihaste optimaalset arengut. Kunstlikul toitmisel tuleb jälgida, et see oleks võimalikult sarnane loomulikule toitmisele: laps peab alalõuga ette lükkama ja tegema seda mõningase jõukuluga. Alalõua liigutused soodustavad alalõua, miimiliste, mälumis- ja keele lihaste arengut. Kunstliku toitmise korral, kui pudel on vertikaalses asendis ja lutt suure avausega, ei pea laps tegema alalõuaga liigutusi ja viimane jääb arengus maha. Kui pudel asetatakse padjale, et laps saaks ise toitu kätte, võivad tekkida lõualuude ühepoolsed deformatsioonid. Selline deformatsioon võib tekkida ka pudeli survest, selle vältimiseks tuleks kasutada paksendiga lutti. Lutil peaks olema väike avaus, et laps imedes pingutaks, rakendaks jõudu, see on vajalik alalõua normaalseks kasvuks.

Vale
Vale
Õige
Õige

Lõualuude vahekord peaks normaliseeruma 6.–8. elukuuks, kui lõikub esimene piimahammas. Kui alalõug pole siiski ettepoole nihkunud, võib imikule panna pea alla padja. Kui alalõug on liialt ees, siis peaks peaalune olema madal või laps peaks magama sootuks ilma padjata. Ühepoolsete deformatsioonide vältimiseks peaks jälgima, et laps ei magaks, rusikas põse all.

On teada, et varases lapseeas põetud üldhaigused ei põhjusta otseselt hambumusanomaaliaid, kuid soodustavad nende teket. Sellisteks haigusteks on rahhiit, hingamissüsteemi kroonilised haigused, seedetrakti haigused jt. haigused. Nende toimet on võimalik nõrgendada või ära hoida mitme eriala spetsialistide koostöös: stomatoloog, pediaater, allergoloog jt. Samuti tuleb kõrvaldada tegurid, mis võivad olla hambakaarte või lõualuude deformatsioonide põhjuseks, näiteks lühike keelekida.

Sünnitusmajas kontrollitakse vastsündinu keelekida kinnitust ja vajadusel tehakse esimestel elupäevadel keelekida plastika. Selgitatakse välja kaasasündinud anomaaliad, näiteks huule-suulaelõhe. Lapsevanematele õpetatakse, kuidas hooldada sellist last ja ortodondid võtavad need lapsed kohe jälgimisele.

Suurem osa kaasasündinud anomaaliatest avaldub kohe pärast lapse sündi.

Kaasasündinud deformatsioonide ravi alustatakse esimesel eluaastal (rõhksidemetega saab 2-3 kuu vanusel huule-suulaelõhega lapsel muuta ülalõua kuju). Rõhksidemega on võimalik pidurdada ka alalõua liigset kasvu.

Hamba-lõualuuanomaaliaid põhjustavad kahjulikud harjumused:

  • imedes sõrmi, huuli, põski, esemeid, keelt
  • suuhingamine, infantiilne ehk imikutele iseloomulik neelamistüüp, kõnedefektid, häirunud mälumisfunktsioon
  • rühihäired

Kahjulike harjumuste korral tekib lõualuude ebaühtlane kasv. Imemisfunktsiooni häireid on mitu (imemise täielik häirumine või võimetus imeda, loid imemine, rahuldamata imemine, pikaajaline imemine, väärastunud imemine).

Imemisfunktsiooni häired

Täielik imemisfunktsiooni häire on tugevalt enneaegsetel lastel, keda toidetakse esimestel elupäevadel sondi kaudu, neil tuleks samaaegselt tühja lutiga stimuleerida imemisrefleksi. Seejärel minnakse üle lutipudelist toitmisele ja alles 2.-3. elunädalal alustatakse rinnaga toitmist.

Loid imemine esineb lastel, kellel on väike sünnikaal, keelekida anomaalia, ninahingamistakistus või adenoidid. Nendel lastel on nõrk imemisrefleks ja nad eelistavad süüa lutipudelist.

Imemisvajadus jääb rahuldamata, kui laps saab toidu liiga kergesti kätte. Profülaktikana anda lapsele pärast rinnaga toitmist imeda tühja lutti, kunstliku toitmise korral peab lutt olema väikese avausega, vastasel korral hakkab laps imema sõrmi, rusikat või esemeid.

Pikaajaliseks imemiseks loetakse luti imemist kauem kui üks aasta. Peamine profülaktiline on selgitustöö rasedatele ja lapsevanematele.

Väärastunud imemine väljendub harjumuses imeda sõrmi, rusikat, keelt ja esemeid. Selle põhjuseks on imemisinstinkti rahuldamatus, ema ja lapse vahelise kontakti puudumine, mis esineb sageli kunstliku toitmise korral. Väärastunud imemise profülaktikana anda lapsele pärast sööki tühja lutti, kui ta soovib veel imeda. Kunstlikul toitmisel on vajalik ema kohalolek, ka pudelist toites tuleb last süles hoida.

Kahjulikest imemisharjumustest võõrutamine sõltub lapse vanusest. Imikuperioodis kasutatakse tihedat mähkimist, spetsiaalseid kindaid, kinniste varrukatega särke ja jakke, vanemate laste puhul veenmist või juhtida lapse tähelepanu imemiselt kõrvale huvitava mängu või tegevusega. Ninahingamistakistuse korral tuleks konsulteerida ka kurgu-nina-kõrvaarstiga.

Võimalikult varakult tuleb hakata tegelema väikelapse suuõõne hügieeni ja raviga. Piimahammaste raskendatud lõikumise korral teha igemete massaaþi ja jälgida piimahammaste lõikumist ja asendit. Väljendunud hambumusanomaaliatega lapsed suunatakse ortodondi juurde. Otstarbekas on kujundada varakult õige rüht sportlike mängude abil.

- - -

Raamatust "Laste suuhaiguste ennetamine"

Märksõnapilv