Fluor ja hambahaiguste profülaktika

Silvia Russak TÜ dotsent
2. nov 2001


Kaariese profülaktika meetmete rakendamisel tuleb arvestada Eesti eri piirkondade joogivee fluorisisaldust. Et Eestis on põhjavee ja seetõttu ka tarbitava vee fluoriidisisaldus väga erinev, on koostatud eri piirkondade jaoks neli programmi. Autor: dr Silvia Russak
Vaata lisaks:

Kaariese profülaktika meetmete rakendamisel tuleb arvestada Eesti eri piirkondade joogivee fluorisisaldust. Et Eestis on põhjavee ja seetõttu ka tarbitava vee fluoriidisisaldus väga erinev, on koostatud eri piirkondade jaoks neli programmi. Profülaktiliste menetluste skeem on üles ehitatud põhimõttel, et kasutatakse:

  • organismi mõjustavaid ja eriti hammaste mineralisatsiooni soodustavaid aineid nagu kaltsium ja fluor
  • hambaemaili lokaalset mõjustamist

Joogivee fluoriidisisaldus 0,1-0,3mg/l

Selline piirkond on peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eesti: Põlva, Võru ja Valga ümbrus.

A. Fluori suu kaudu manustamiseks võib kasutada naatriumfluoriidi tablette annustes 0,25mg, 0,5mg ja 1,0mg. Hambaarst määrab vajaliku annusega tabletid lapse vanust ja hambaemaili seisundit silmas pidades. Tablette võetakse regulaarselt ühe aasta jooksul vähemalt 250 päeva. Tablette tuleb võtta pärast sööki ja hoida neid veidi aega suus. Naatriumfluoriidilahust võib lisada ka mahladele jt jookidele. Vaheaja võib teha suvel, kui lapsed joovad rohkem vett. Nende piirkondade elanikud võivad joogiks kasutada ka mineraalvett Värska, Tartu vesi vm, mille fluorisisaldus on optimaalne (0,9–1,2mg/l). Neid tuleks juua vähemalt üks klaas päevas, väikelastele anda vähem.

B. Lokaalse profülaktika hulka kuulub suur hulk meetodeid, mida kasutatakse hambaemaili tugevdamiseks võimalikult kiiresti pärast jäävhammaste suhulõikumist.

Fluoriühendeid kantakse ka hambapinnale. Selleks võib kasutada 1-2% naatriumfluoriidi lahust. Suu loputamiseks kasutatav naatriumfluoriidilahus on 0,1-0,5%-line. Mõjuvamad on lakid ja geelid, mis kleepuvad hambapinnale pikemaks ajaks.

Selles piirkonnas võib pidada kõige tõhusamaks vahendiks hammaste mälumispindade vagude katmist hermeetikumide ehk silantidega kohe pärast hammaste suhulõikumist.

Kõige kergem ja tõhusam on süstemaatiline ja hoolikas hammaste pesemine 2-3 korda päevas fluori sisaldavate hambapastadega. Õiget hammaste pesemist on soovitatav õppida suuhügienisti või hambaarsti juures.

Ksülitooli sisaldav närimiskummi, milles kogu magusaine on asendatud ksülitooliga, pidurdab streptokokkide (streptococcus mutans) paljunemist hambakatus ja on seega oluline kaariese levikut takistav vahend. Närimiskummit tuleks kasutada vahetult pärast sööki.

Professionaalset suuhügieeni tuleks teha kaks korda aastas. Selle käigus eemaldab hambaarst või suuhügienist ladestused hammaste kõikidelt pindadelt ja töötleb hambapindu profülaktilise toimega poleerimispastadega.

Joogivee fluorisisaldus 0,3–0,7mg/l

See piirkond hõlmab Tallinna, Paidet ja Viljandit.

A. Siin on soovitav manustada fluoritablette , kuid määrata nende hulk iga kord individuaalselt. Tuleks tarvitada ka fluorisisaldusega mineraalvett.

B. Kasutada fluoriide sisaldavaid lakke, geele ja mälumispindade hermeetikume – silante, loputada suud naatriumfluoriidi ja kloorheksidiini lahusega. Hammaste puhastamisel kasutada fluoriga hambapastasid. Pärast sööki närida ksülitooliga närimiskummit. Kaks korda aastas lasta teha hambaarsti juures professionaalset suuhügieeni, puhastada hambad katust ja ladestustest.

Joogivee fluorisisaldus 0,8–1,5mg/l

Sellise fluorisisaldusega joogivett kasutatakse põhiliselt Tartus, Lääne-Virumaal ja Harjumaal.

A. Suu kaudu ei ole soovitav fluoriide manustada, piisab optimaalse mineraalainesisaldusega lauaveest.

B. Kasutada fluori sisaldavaid lakke, geele ja silante. Häid tulemusi annab süstemaatiline hammaste puhastamine ja fluori sisaldavate hambapastade kasutamine. Üks kord aastas lasta teha jäävhammaskonna professionaalset suuhügieeni. Soovitav on kasutada pärast sööki ksülitooliga närimiskummit.

Joogivee fluorisisaldus üle 1,6mg/l

Fluoroos

Sellised piirkonnad on Pärnu, Virtsu, Haapsalu ja Lääne-Eesti rannikualad. Kohati on tegemist joogivee toksilise fluorisisaldusega (kuni 6,0mg/l), mille toimel võib välja kujuneda iseloomulik hambaemaili struktuuri kahjustus – fluoroos (pildil).

A. Lapse organismile ja arenevale hammaskonnale normaalse arengu tagamiseks on soovitav kasutada joogiks vett, mis ei sisalda fluori üle 0,8mg/l. Rohkem tuleks juua naturaalset mahla, piima, või jogurti.

B. Puhastada hambaid süstemaatiliselt kaks korda päevas ja teha professionaalset suuhügieeni üks kord aastas. Häid tulemusi annab hammaste mälumispindade katmine silandiga (ilma fluorita Fissurit’i). Pärast sööki on soovitatav kasutada ksülitooliga närimiskummit.

Kokkuvõtteks võib ütelda, et arvestamata Eesti eri piirkondade joogivee erisugust fluori sisaldust, on põhiliselt paiksed kaariesevastased profülaktilised võtted eeskujulik individuaalne suuhügieen, hammaste mälumispindade katmine laki ja silandiga, professionaalse suuhügieeni tegemine 1-2 korda aastas ja ksülitooliga närimiskummi kasutamine.